Eesti-Läti korvpalliliiga 2025/26

[vaim564]

Peatreener - kahjuks Reinbok ei vedanud välja ja sellest kogu hooaega kestvad jamad alguse said. Kui alustame komplekteerimisest, siis see oli epic fail, kõik sai nii valesti minna, kui üldse oli võimalik. Praegusel hetkel on Tartu lihtsalt Kalevist paremini komplekteeritud ja seeriates määrab see palju, üksikuid mänge suudetakse muidugi võita ja tänavusel hooajal on seda Tartu vastu isegi kahel korral tehtud.
Sellist agressiivset stiili ei suudeta kogu mängu jooksul hoida ning positsioonimängus jäädakse alla. Eilses mängus oleks tulnud lisaks Makkele ka v-olla Acuffi rohkem sisse tuua, sest ta on vähemalt kõige paremini suutnud korvi alla murda, eile jäid tal mitmed olukorrad realiseerimata, kuid pingil olles selliseid olukordi ei tekkinudki.
Kasemetsa seisukohalt ma saan aru, et talle tuleb kasuks kvaliteetses meeskonnas treenida, kuid pooliku koosseisu juures ei saa niisugust tasulist teenust kahjuks lubada, eriti kui tegemist peaks olema vähemalt kohalikul tasandil konkurentsivõimelise mängijaga.
Mirolybovi lisandumine on loodetavasti ka Killingu seisukohast positiivse märgiga, sest loodetavasti ta midagi õpib, aga Antoni tervislikku seisukorda arvestades riskantne valik. Siiski ma arvan, et isegi tema passiivsem panustamine tuleb meeskonnale kasuks. Killing on mängu juhtimises küll efektiivne, aga see on kogu organisatsiooni pealispindne külg. Pigem võiks Killing olla mõne kogenuma treeneri abitreener ja v-olla ühel päeval ta areneb niikaugele, et saab meeskonna üle võtta. Tegelikult võiks potentsiaalsete mängijate skautimine toimuda kogu hooaja vältel, mitte ainult siis, kui häda käes. Kui kellegagi midagi juhtub, siis on sul juba list võimalikest asendajatest olemas. Nüüd juhtus Rutherfordi lahkumise ja Kuuba vigastusega lausa maailmalõpp, milleks klubi ei olnud ilmselgelt valmis. Ok, Dubults vigastas kohvrit pakkides sõrme vms, kuid sul peaksid variandid B, C ja D valmis olema. Kaukiaineni probleem on ka paljuski selles, et ta vajaks teist tüüpi mängijat kõrvale (nt nagu Shungu oli), teoreetiliselt võiks Acuff isegi midagi sellist olla, kui ta tunneb end mugavamini mängujhina, aga millegipärast on mängujoonis teisiti üles ehitatud, sellist van Becki tüüpi SG-d praegu üldse polegi, kõik nad sh Rosenthal on sellised asendusvariandid, kes tunnevad end mugavamini PG-na tegutsedes, v-olla Dorbek välja arvata, aga tema songaprobleemid on tema hooaja sisuliselt ära rikkunud.

[vanafänn]

Eks siit koorub ka järgmine teema- kas Ramo Kask on parim GM Kalevile olnud? Äkki oleks ka seal kandis muutusi vaja.

Ma ei püstitaks seda niimoodi. Pigem on klubil vaja analüüsida, miks läks komplekteerimine nii nagu läks ja milliseid muudatusi saab tulevikus teha, et neid vältida. See ole kinni vast ühes isikus.

Pädevaid korvpalliklubi tegevjuhte ei kasva puu otsas ning järjepidevust lõhkuda on kergem kui seda luua. Point on pigem selles, et edasi arenemiseks peab vahel ka kriitilise pilguga tehtud vead üle vaatama ning ma olen kindel, et klubi sees seda ka tehakse. Rääkimata sellest, et Kalevil on olnud minevikus ka väga häid värbamisi.

Küsimus tegelt pole ju ühe hooaja põhine vaid pikem vaatlus. Mul ikka okas ***** sellest, et peale seda vapustavat Europe Cupi poolfinaali ei suudetud sammu edasi teha. Jah, seda raha ei tule kindlasti niisama ja raske on leida, aga peab mõistma ka seda et see on üks tema tööosa, pigistagu kivist vett välja vajadusel. Siis lisame juurde veel need täienduste tegemised, kuidas igakord on justkui keegi kohekohe välja ütlemas aga tuleb välja et tegelt suurt sittagi pole (siin võib ka muidugi turunduse teema olla, et oodatakse viimse piirini sellega). Point igaljuhul on see, et seda 2.0 sammu või mis iganes nimetada, pole suutnud ju teha. Ma ei tea, kes see noor Keila neiu on aga no mis tema töötulemus näiteks on sel aastal või isegi, kuidas seda mõõta? Paljupalju tühja astumist tundub, mis maksab finantsiliselt ja ka arengu suhtes.

[marxx762]

Eilse kaotuse juures jäi vähemalt mind enim häirima asjaolu, et Makke jäeti kolmandal veerandil pingile ja ta pääses väljakule alles siis, kui kolmandast jäi mängida 1 minut ja pisut peale. Jah, ta oli oma väljakul veedetud ajaga miinuses, aga siiski. Mis aga veelgi enam kummaline, oli see, et kui Painteril lasti hullata, siis teda ei rünnatud absoluutselt pick n roll situatsioonidest. See võinuks tekitada teistele rohkem viskekohti, pannud teda kaitses veel rohkem tööle ning ehk oleks saanud ka mõne vea temalt kätte.
Seda maa-ala osas olen ma skeptiline, arvestades asjaolu, et selle formaadi juures on kaitselaua saamine on mõneti raskendatud, siis pikkust ja füüsilisust arvestades oleks me sealt veel rohkem sisse saanud.

Klubi ja organisatoorsete küsimuste kõrval olen mina mõelnud, et näiteks Tartu võistkonna spordidirektor Talts käib aastast aastasse välismaal silmaringi avardamas, kus või kes Kalevis sellega tegeleb ja seeläbi uusi teadmisi hangib ja sealt saadud uusi mõtteid üritab moel või teisel klubi arengusse integreerida.
Siin on erinevates alateemades olnud erinevaid fundamentaalseid küsimusi, millele oleks huvitav kuulda teatud hetkedel vastuseid või selgitusi.

[KalevForever]

Tartu on tänasel päeval selgelt paremini komplekteeritud meeskond.

Ma ütleks, et mängustiililt ja taktikaliselt on Kalevi treeneritepingil tehtud paremat tööd kui Tartul, aga paraku pole see vahe nii suur, et hetkel talendi ja komplekteerimisvahe tagasi teha.

Kalevil on väga selge stiil mida üritatakse viljeleda, kiire ja agressiivne rünnak, pall liigub, ründelauda minnakse meeskondlikult ja kaitses üritatakse riskipiiril agressiivselt mängida, et saada palju vaheltlõikeid ja lihtsaid korve.

See tegelikult töötas põhihooajal, väga hea net rating ja erinevalt Tartust ei olnud nõrgematega üldse probleeme. Minu arvates on Mirolybovi ajal pigem mängitud kergelt üle oma taseme Est-Lat liigas. Reinbok kaotas 2 mängu varasemalt ja Mirolybovi aja algusesse jäi 3 kaotust Vefi, Ventspilsi (lisaajal) ja Ogre vastu võõrsil kui meeskond alles õppis tema ja Killingu stiili järgi mängima (sest muutused Reinboki ajaga olid platsil ilmselged)

Playoffis aga kus vastased on maksimaalse skautinguga ja keskendumisega kipub see tasemevahe välja tulema, kui tugevamal ei ole lagunemist või nõrgema poole treeneripink ei suuda kuidagi vastast totaalselt üle mängida.

Tartu on igal positsioonil pikem. Cramole viskeprofiil on pigem korvialustele visetele, lõigetele, läbimurretele keskendunud. Tartu pikad käed suudavad seda olulisel määral takistada, mistõttu Cramo ka selles seerias üle keskmise kolmeseid viskas.

Cramo mäng tugevamate vastaste vastu on tagaliinis ka väga palju Kaukiainenist sõltuv. Pannes üks liiga parimaid kaitsemängijaid, kes temast ka peajagu pikem on - Rasmus Andre ta peale tegid nad ta elu põrguks. Lisaks pidev ülekaal korviall niikuinii pikkuse näol.

Killing proovis erinevaid asju, näiteks Rosenthali Lipsu peal viimases mängus. Individuaalses aspektis see justkui töötas, Rosenthal kaitses hästi, aga Lips nii palju suurem ja tugevam et pidevalt pidi abi tulema, mis tõi 1-2 söötu kuni abi pealt leiti vaba mees. Tihti Painter üksi korviall, kes pani palli lihtsalt pealt.

Ükski neist asjadest ei ole Tartu taktikaline geniaalsus, common sense taktika, aga nende parem komplekteerimine annab neile need võimalused. Kaasa ei aita ka tohutu ebaõnn selle näol, et 2 meest lahkusid omal soovil ja 1 sai hooaja lõpuni vigastada. Asjad, mida ei saa ette planeerida.

Üldiselt ma ütleks, et pigem antud koosseisuga, arvestades mega rasket eelnevat seeriat Zelli vastu, oli nii kõvasti vastu hakkamine pigem kerge eneseületus.

Küll aga tekitab minus natuke küsimust antud stiiliga, nii lühikese aja jooksul 6 mängu mängida 8 mehega.. Iga mängu alguses olime teravad ja iga mängu jooksul mingi hetk toimus rünnaku seisma jäämine ja ära vajumine. See tundus ka loogiline, sest selle koosseisuga lihtsalt mehed ei jaksa 40 minutit joosta nihukese tempoga nagu taktika ette näeb.

Killing küll ütles, et väsimuse taha ei jäänud midagi, aga mul tekitas see küsimust et kas ta on pime või meelega hämab? Selgelt ju viimasel 5l minutil Kalevi mehed kaitses sirgete jalgadega lasid korduvalt Tartu mehi otse korvini. Ei usu ma elusees, et asi oli tahtmises või väheses pingutuses, oli näha, et mehed ei jaksanud enam.

Arusaadav, et see on taktika ja kuidas meeskond soovib mängida, aga siin peaks enne eestikate playoffe ikka tõsiselt mõtlema kas see on realistlik või tuleks mõelda ka plaan B-le või C-le. Oletame, et jõutakse finaali ja tuleb pikk seeria Tartu vastu. 0 chance, et me 5 mängu maksimumiga joosta jaksame nii nagu taktika nõuab.

[Tondu]

Siin erinevate teemade all kõvasit kommenteeritud, et Cramo tänavune komplekteerimine on korralikult tuksi läinud.
Mõtlesin, et teeks lihtsalt väikese mõtteharjutuse. Oletame, et Hermeti asemel oleks läinud Prantsusmaale Lips, kelle asemele oleks toodud tubli mängija, kuid mitte game-changer ja Kuuba asemel oleks vahetult enne üleminekuaja lõppu viga saanud Ilver. Ma arvan, et kui need kaks muudatust juba teha, siis oleks siin enne poolfinaale juba hoopis teistsugused jutud eesliinide tugevusest olnud ja ma täitsa usun, et ka tulemus teistsugune.
Ehk siis, kuigi olen nõus, et Tartul komplekteerimine õnnestus ja Cramo poolt ilmselgelt pole tänavu kõige paremini läinud, siis tahtsin lihtsalt rõhutada, kui vähe võib vaja minna, et tulemus, seetõttu meelsus ja kogu teemakäsitlus oleks teistmoodi.

[Uhhuu]

Ma lisaksin eelkõnelejale, et kui Rutherford poleks ootamatult lahkunud, siis poleks olnud põhjust kõneleda Tartu korvialuse jõu üleolekust: Tartul olnuks jätkuvalt üks keskmängija enam, kuid vahe olnuks formaalne, sest Nurgeri tase on praeguseks sedavõrd langenud, et ta ei mahu enam õieti rotatsioonigi.

[East]

Klubi ja organisatoorsete küsimuste kõrval olen mina mõelnud, et näiteks Tartu võistkonna spordidirektor Talts käib aastast aastasse välismaal silmaringi avardamas, kus või kes Kalevis sellega tegeleb ja seeläbi uusi teadmisi hangib ja sealt saadud uusi mõtteid üritab moel või teisel klubi arengusse integreerida.
Siin on erinevates alateemades olnud erinevaid fundamentaalseid küsimusi, millele oleks huvitav kuulda teatud hetkedel vastuseid või selgitusi.

Turunduse poolelt on ju erinevate klubidega pidevalt kogemusi vahetatud ja silmaringi laiendatud. Vaevalt need arutelud ka pelgalt turunduse valdkonnaga piirdunud on, vaid ilmselt on saadud sisendit ikkagi natuke laiemalt erinevate klubide toimemehhanismide ja parimate praktikate kohta. 

Mis puudutab fundamentaalseid küsimusi ja vastuseid, siis eks seal tuleb hurjutada ka meie kohalikku (korvpalli)meediat. Enamasti on usutlused klubi asjapulkadega ju üsna pealiskaudsed ja puudutavad ainult oleviku sündmusi, a la meeskonna kehva seeriat või mõne mängija asendamist. Ma natuke tahakski näha, et näiteks intervjuud Ramoga ei piirduks vaid kahe-kolme üldise küsimusega stiilis, et kas otsite kedagi juurde ja mis seis üleüldiselt värbamisega on, vaid et küsimustega minnakse ka natuke rohkem süvitsi rohujuuretasandile ja nende usutlustega antakse lugejatele-kuulajatele edasi ka mingit suuremat tausta teadmist ja tulevikuvaadet. 

Kasvõi Kalevi uue potentsiaalse saali ehituse seis (see krunt seal Arigato kõrval) ja ajaraamistik või Kalev 2.0 projekt. Näiteks kui palju on võimalik olnud peale hooaja alguse pressikonverentsi lugeda Kalev 2.0 projektist ja kontseptsioonist? Mitte midagi. Ka Sisering tegelikult ei paku sellist liiga terviklikku ning detailselt sissevaadet selliste asjade kohta, kuigi ideaalis võiks.  See on tegelikult uskumatu, et senise Eesti esiklubi (lähi)tuleviku väljavaadete ja visiooni kohta nii vähe informatsiooni ringleb. Jalgpallis võtab Soccernet asjad pulkadeks lahti, et kas ja kuhu suunas mingid klubid oma mõtetega arenemas on. Samamoodi ka klubid ise jagavad seal järjest avatumalt informatsiooni. Lähiregioonist võib korvpalligi puhul järjest näiteid tuua, kus klubide erinevad arenguplaanid jm säärane jõuab jooksvalt meedia või podcastide vahendusel (kasvõi kuulujuttude/filtreerimiste näol) suurema lugejas-kuulajaskonnani. Rytase ja Žalgirise puhul võib raudpolt kindlalt hooaja keskel erinevaid spekulatsioone lugeda, et kuhu suunas edasi plaanitakse kasvada või millised mõtted eelarve kasvatamise osas on. Meil valitseb haudvaikus ning heal juhul tuleb juuli keskel Delfis või Postimehes väga põgus artikkel, kus ühe-kahe lausega antakse edasi sõnum, et "eelarve kasvatamine edeneb väga vaevaliselt". 

Ka praegu on mõnes mõttes huvitav moment, kus Talts käib ringi ja jutustab igas infokanalis sellest, kuhu suunas Tartu liikuda sooviks (tõsi, hetkel veel üsna üldises sõnastuses) või mis on nende ambitsioon. Samal ajal ilmuvad Postimehes ka mõneti kiitlevate pealkirjadega artiklid selle kohta, mida Tartu Kalevist paremini teeb ja miks nad hakkavad tallinlastel eest ära minema. Vahet pole, kas ma olen korvpallivõõras inimene või hardcore Kalevi fänn, aga mulle tekitab selline infovoog kuvandi, et Eesti on saamas endale uut esiklubi. Et Tartu on tugev ja Kalev on nõrk. See ei ole kuigi hea lähtekoht, mille pealt üritada uusi poolehoidjaid juurde saada.

Kalevi fännina tahaks ma nüüd näha mingitki vastukommunikatsiooni - a la stiilis, et üritame järgmisel hooajal vihasemalt tulla ja esiklubi positsiooni jõuga tagasi võtta ning et sammud, kuidas seda teha planeerime, on nii ja naa sugused. Kui tegelikkus on sellest teistsugune, siis kasvõi kommunikatsioon, et meil on suht tagumikus kõik ja pole kindel, kas me üldse järgmisel hooajal jätkame, oleks samuti igati asjakohane. Vähemalt oleks mingisugunegi sõnum, mis ühel või teisel viisil võiks poolehoidjaid ja sponsoreid mobiliseerida võiks.

Ma ei kahtle, et taustal käib mingisugune töö, aga ma tahaks näha, et neid protsesse ja erinevaid stsenaariume ka laiema avalikkusega jagatakse, sest kui iseend pildis ei hoita, siis miks peaks keegi teine seda tegema? Kui Delfi või Postimehega ei õnnestu mõtete jagamise osas kaubale saada, siis on olemas ju ka PAFcast, kus kontoripool võiks vabalt kaks tundi täis rääkida sellest, mida on sel aastal tehtud, mida teha planeeritakse ning mis üleüldse toimub. Ma arvan, et sellised asjad on lõpuks need, mis aitavad mingisugust suhet kogukonnaga tugevdada.

[KalevForever]

Siin erinevate teemade all kõvasit kommenteeritud, et Cramo tänavune komplekteerimine on korralikult tuksi läinud.
Mõtlesin, et teeks lihtsalt väikese mõtteharjutuse. Oletame, et Hermeti asemel oleks läinud Prantsusmaale Lips, kelle asemele oleks toodud tubli mängija, kuid mitte game-changer ja Kuuba asemel oleks vahetult enne üleminekuaja lõppu viga saanud Ilver. Ma arvan, et kui need kaks muudatust juba teha, siis oleks siin enne poolfinaale juba hoopis teistsugused jutud eesliinide tugevusest olnud ja ma täitsa usun, et ka tulemus teistsugune.
Ehk siis, kuigi olen nõus, et Tartul komplekteerimine õnnestus ja Cramo poolt ilmselgelt pole tänavu kõige paremini läinud, siis tahtsin lihtsalt rõhutada, kui vähe võib vaja minna, et tulemus, seetõttu meelsus ja kogu teemakäsitlus oleks teistmoodi.

Igati nõus, et outcome bias on tugev. Aga kui vaadata uusi mehi kes toodi see hooaeg.

Tongue - saadeti minema, sest polnud piisavalt tasemel
Rutheford - läks ise minema sest ei kuulunud treenerite nägemuses eriti suurde rolli ja sai vähe minuteid
Acuff - Pigem väikses rollis ja vähe minuteid mänginud
Kasemets - Rotatsioonist väljas kogu hooaeg
Rosenthal - Üks liidreid, eriti hooaja lõpus aga ilmselgelt mitte sellel tasemel mänginud mis temast oodati või palju ta palka saab. (Siin ei tahaks väga ette heita, ilmselgelt oli raske ette aimata, et vigastusest taastumise järel vormi leidmine nii raske saab olema ja tahtis teda ju ka Tartu - pigem bad luck kategooris)
Makke - Selgelt rotatsioonis ja pigem õnnestunud palkamine

Lisaks siis hiljem lisandunud

Jelks - Ütleks, et õnnestunud aga siin ilmselgelt läbi treeneri sidemete palgatud mängija ka.
Kurucs - Viimase hetke paanika liitumine kui kedagi teist polnud võtta. Täidab hädaminuteid, et teistele pikkadele puhkust anda.

Põhimõtteliselt siis võiks öelda, et 2 õnnestumist 8st? (Makke ja Jelks) Pane sinna juurde Hermeti lahkumine ja Kuuba vigastus. Seetõttu ütlengi, et pigem oli põhiturniiri teises pooles näidatud hea mäng ja kõva vastupanu Tartule kerge eneseületus isegi.

[Rix]

Ma lisaksin eelkõnelejale, et kui Rutherford poleks ootamatult lahkunud, siis poleks olnud põhjust kõneleda Tartu korvialuse jõu üleolekust: Tartul olnuks jätkuvalt üks keskmängija enam, kuid vahe olnuks formaalne, sest Nurgeri tase on praeguseks sedavõrd langenud, et ta ei mahu enam õieti rotatsioonigi.

Nõus. Rutherford motiivist ei saagi aru, pigem vist Leedu liiga on kossumehele palju suurem tõmbenumber. Jonavas tal vist tagasihoidlikym roll kui Cramos.

[Uhhuu]

Ma lisaksin eelkõnelejale, et kui Rutherford poleks ootamatult lahkunud, siis poleks olnud põhjust kõneleda Tartu korvialuse jõu üleolekust: Tartul olnuks jätkuvalt üks keskmängija enam, kuid vahe olnuks formaalne, sest Nurgeri tase on praeguseks sedavõrd langenud, et ta ei mahu enam õieti rotatsioonigi.

Nõus. Rutherford motiivist ei saagi aru, pigem vist Leedu liiga on kossumehele palju suurem tõmbenumber. Jonavas tal vist tagasihoidlikym roll kui Cramos.

Rutherford mängis ühisliigas keskmiselt 15 minutit ja 40 sekundit, Leedu liigas on esimese nelja mänguga keskmine mänguaeg olnud 17 minutit ja 47 sekundit. Seega, ta siirdus küll tugevamasse liigasse, kuid mänguaeg on jäänud samale tasemele (jaguneb sisuliselt võrdselt Mihkel Kirvesega) ja vaevalt et ka tema palk on Leedu meistriliiga vaeseimas klubis suurem kui Kalevis.

[marxx762]

Klubi ja organisatoorsete küsimuste kõrval olen mina mõelnud, et näiteks Tartu võistkonna spordidirektor Talts käib aastast aastasse välismaal silmaringi avardamas, kus või kes Kalevis sellega tegeleb ja seeläbi uusi teadmisi hangib ja sealt saadud uusi mõtteid üritab moel või teisel klubi arengusse integreerida.
Siin on erinevates alateemades olnud erinevaid fundamentaalseid küsimusi, millele oleks huvitav kuulda teatud hetkedel vastuseid või selgitusi.

Turunduse poolelt on ju erinevate klubidega pidevalt kogemusi vahetatud ja silmaringi laiendatud. Vaevalt need arutelud ka pelgalt turunduse valdkonnaga piirdunud on, vaid ilmselt on saadud sisendit ikkagi natuke laiemalt erinevate klubide toimemehhanismide ja parimate praktikate kohta. 

Mis puudutab fundamentaalseid küsimusi ja vastuseid, siis eks seal tuleb hurjutada ka meie kohalikku (korvpalli)meediat. Enamasti on usutlused klubi asjapulkadega ju üsna pealiskaudsed ja puudutavad ainult oleviku sündmusi, a la meeskonna kehva seeriat või mõne mängija asendamist. Ma natuke tahakski näha, et näiteks intervjuud Ramoga ei piirduks vaid kahe-kolme üldise küsimusega stiilis, et kas otsite kedagi juurde ja mis seis üleüldiselt värbamisega on, vaid et küsimustega minnakse ka natuke rohkem süvitsi rohujuuretasandile ja nende usutlustega antakse lugejatele-kuulajatele edasi ka mingit suuremat tausta teadmist ja tulevikuvaadet. 

Kasvõi Kalevi uue potentsiaalse saali ehituse seis (see krunt seal Arigato kõrval) ja ajaraamistik või Kalev 2.0 projekt. Näiteks kui palju on võimalik olnud peale hooaja alguse pressikonverentsi lugeda Kalev 2.0 projektist ja kontseptsioonist? Mitte midagi. Ka Sisering tegelikult ei paku sellist liiga terviklikku ning detailselt sissevaadet selliste asjade kohta, kuigi ideaalis võiks.  See on tegelikult uskumatu, et senise Eesti esiklubi (lähi)tuleviku väljavaadete ja visiooni kohta nii vähe informatsiooni ringleb. Jalgpallis võtab Soccernet asjad pulkadeks lahti, et kas ja kuhu suunas mingid klubid oma mõtetega arenemas on. Samamoodi ka klubid ise jagavad seal järjest avatumalt informatsiooni. Lähiregioonist võib korvpalligi puhul järjest näiteid tuua, kus klubide erinevad arenguplaanid jm säärane jõuab jooksvalt meedia või podcastide vahendusel (kasvõi kuulujuttude/filtreerimiste näol) suurema lugejas-kuulajaskonnani. Rytase ja Žalgirise puhul võib raudpolt kindlalt hooaja keskel erinevaid spekulatsioone lugeda, et kuhu suunas edasi plaanitakse kasvada või millised mõtted eelarve kasvatamise osas on. Meil valitseb haudvaikus ning heal juhul tuleb juuli keskel Delfis või Postimehes väga põgus artikkel, kus ühe-kahe lausega antakse edasi sõnum, et "eelarve kasvatamine edeneb väga vaevaliselt". 

Ka praegu on mõnes mõttes huvitav moment, kus Talts käib ringi ja jutustab igas infokanalis sellest, kuhu suunas Tartu liikuda sooviks (tõsi, hetkel veel üsna üldises sõnastuses) või mis on nende ambitsioon. Samal ajal ilmuvad Postimehes ka mõneti kiitlevate pealkirjadega artiklid selle kohta, mida Tartu Kalevist paremini teeb ja miks nad hakkavad tallinlastel eest ära minema. Vahet pole, kas ma olen korvpallivõõras inimene või hardcore Kalevi fänn, aga mulle tekitab selline infovoog kuvandi, et Eesti on saamas endale uut esiklubi. Et Tartu on tugev ja Kalev on nõrk. See ei ole kuigi hea lähtekoht, mille pealt üritada uusi poolehoidjaid juurde saada.

Kalevi fännina tahaks ma nüüd näha mingitki vastukommunikatsiooni - a la stiilis, et üritame järgmisel hooajal vihasemalt tulla ja esiklubi positsiooni jõuga tagasi võtta ning et sammud, kuidas seda teha planeerime, on nii ja naa sugused. Kui tegelikkus on sellest teistsugune, siis kasvõi kommunikatsioon, et meil on suht tagumikus kõik ja pole kindel, kas me üldse järgmisel hooajal jätkame, oleks samuti igati asjakohane. Vähemalt oleks mingisugunegi sõnum, mis ühel või teisel viisil võiks poolehoidjaid ja sponsoreid mobiliseerida võiks.

Ma ei kahtle, et taustal käib mingisugune töö, aga ma tahaks näha, et neid protsesse ja erinevaid stsenaariume ka laiema avalikkusega jagatakse, sest kui iseend pildis ei hoita, siis miks peaks keegi teine seda tegema? Kui Delfi või Postimehega ei õnnestu mõtete jagamise osas kaubale saada, siis on olemas ju ka PAFcast, kus kontoripool võiks vabalt kaks tundi täis rääkida sellest, mida on sel aastal tehtud, mida teha planeeritakse ning mis üleüldse toimub. Ma arvan, et sellised asjad on lõpuks need, mis aitavad mingisugust suhet kogukonnaga tugevdada.

Oleks mul kolm kätt siis kirjutaks kõigi nende kolmega su jutule alla, aga peab kahega piirduma.

[Kenzo]

Sorri, aga mis kommunikatsiooni te ootate ühe tasavägiselt kulgenud poolfinaalseeria kaotuse järel?
Kas hooaeg on läbi? Kas hooaeg on kehvasti lõppenud? Kas töö on läbi?
Ei, töö käib ja klubi keskendub järgmistele sihtidele ehk siis EstLat pronksmedal ja eestikate kuldmedal.
Ma ei näe küll hetkel põhjust mingiks paanikaks või kriisikommunikatsiooniks.

[Kenzo]

Siin erinevate teemade all kõvasit kommenteeritud, et Cramo tänavune komplekteerimine on korralikult tuksi läinud.
Mõtlesin, et teeks lihtsalt väikese mõtteharjutuse. Oletame, et Hermeti asemel oleks läinud Prantsusmaale Lips, kelle asemele oleks toodud tubli mängija, kuid mitte game-changer ja Kuuba asemel oleks vahetult enne üleminekuaja lõppu viga saanud Ilver. Ma arvan, et kui need kaks muudatust juba teha, siis oleks siin enne poolfinaale juba hoopis teistsugused jutud eesliinide tugevusest olnud ja ma täitsa usun, et ka tulemus teistsugune.
Ehk siis, kuigi olen nõus, et Tartul komplekteerimine õnnestus ja Cramo poolt ilmselgelt pole tänavu kõige paremini läinud, siis tahtsin lihtsalt rõhutada, kui vähe võib vaja minna, et tulemus, seetõttu meelsus ja kogu teemakäsitlus oleks teistmoodi.

Nõus. Ja sellega tuleb hetkel leppida ning tekkinud vahet lappida.

[Kenzo]

Ma lisaksin eelkõnelejale, et kui Rutherford poleks ootamatult lahkunud, siis poleks olnud põhjust kõneleda Tartu korvialuse jõu üleolekust: Tartul olnuks jätkuvalt üks keskmängija enam, kuid vahe olnuks formaalne, sest Nurgeri tase on praeguseks sedavõrd langenud, et ta ei mahu enam õieti rotatsioonigi.

Nõus. Rutherford motiivist ei saagi aru, pigem vist Leedu liiga on kossumehele palju suurem tõmbenumber. Jonavas tal vist tagasihoidlikym roll kui Cramos.

Jah, seda tausta sooviks isegi teada. Sest oli ju jutt, et mees on ulmekõva töömees ja tuli ka vigastusest omal vastutusel kiiremini tagasi ning oleks olnud meile korvi all Tartu vastu täpselt see, keda vaja. Aga pärast Mirolybovi tulekut muutus kõik. Ilmselt siis ei leidnud omavahel klappi, aga ei tea kumma poolt tuli initsiatiiv lahkuda. Igatahes siin oleks pidanud otsima võimalusi mängija hoidmiseks, eriti kuna oli selge, et raske on uut pikka asemele leida.

[East]

Sorri, aga mis kommunikatsiooni te ootate ühe tasavägiselt kulgenud poolfinaalseeria kaotuse järel?
Kas hooaeg on läbi? Kas hooaeg on kehvasti lõppenud? Kas töö on läbi?
Ei, töö käib ja klubi keskendub järgmistele sihtidele ehk siis EstLat pronksmedal ja eestikate kuldmedal.
Ma ei näe küll hetkel põhjust mingiks paanikaks või kriisikommunikatsiooniks.

Hooaeg ei ole läbi, aga seni on kaotatud kolmest laualolevast tiitlist kaks. Lisaks fopaa eurosarjas. Seega olenemata koduste play-off’ide tulemusest võib tõdeda, et hooaeg on kehvasti möödunud.

Jutt ei käi ka otseselt paanikast või kriisikommunikatsioonist, vaid lihtsast tõsiasjast, et ajal kui kodust suurimat konkurenti tõstetakse taevasse (samal ajal tuues kontrastiks esile Kalevi ebaõnnestumisi), siis klubi poolelt valitseb igasugune vaikus.

Jah, me võime seda nimetada töörahu andmiseks ja pronksimänguks valmistumiseks, aga me ei saa eirata fakti, et ka sellised hetked loovad fooni uueks hooajaks. Sellised hetked kujundavad seda, kuidas korvpalliüldsus (nii igapäevased korvpallisõbrad, aga ka korvpallikauged inimesed) ja sponsorid Kalevit näevad. Nagu ma ühes teises teemas kirjutasin, siis need kaks meeskonda võitlevad nende väheste ressurside (poolehoidjad, mängijad, sponsorid) eest, mis meie pisikeses korvpallitiigis on. Tartu loob endast praegu aktiivselt narratiivi kui edukast meeskonnast, kes tahab rohkemat, samas kui Kalev vaikib ja laseb endast Tartu peksukoti pilti maalida. See ei ole isegi võrdne-võrdsega rivaliteet ning mulle käib see näiteks natuke au pihta.

Me võime olla naiivsed ja loota, et Kalev suudab kodustes play-offides lauad teistpidi keerata ja Tartu seerias alistada, aga seninähtu pinnal ei ole see enam kuigivõrd tõenäoline. Seega tunduks igas mõttes aus, kui Kalevi kontor (mitte mängijad) mõtleks juba uue hooaja peale ning sellele, kuidas näidata end tugevana.

Seda ei peaks pidama kriisikommunikatsiooniks, vaid täiesti tavaliseks avalikkusega suhtlemiseks ja klubi kuvandi kujutamiseks.