Huvitav kui palju potentsiaali näeb Brett Allenis ja Mccormakis.
Minu jaoks on just nemad seni kõige rohkem latti kolistanud. Allenil on olemas korralik vise, fyysis ja pōrgatus, aga korvi alla yldse ei lähe. Kőik visked keskpos vōi kaare tagant. McCormack on Saal vol2 ehk kasulik vaid siis kui kolmesed ära paneb. Lauas ja korvi all pigem passiivne.
Ja Patrik Saalil on viimane aeg normaalselt toituma ja jőusaali tegema hakata. Muidu tabab teda eelmise aasta Kasemetsa saatus.
Hooaja üldarutelu
Re: Hooaja üldarutelu
Igati nõus. Allen on olnud ikka kohutav pettumus. Mehel on füüsiliselt kõik olemas, aga tundub, et vaimne pool veab alt. McSaali puhul olid ootused päris kõrged – videote järgi oli tal ikka väga mõnus reliis jne. Aga nagu siin juba öeldud, on ta Saaliga liiga sarnane, kuigi teatud olukordades suudab McSaal kaitses paremini "õiges kohas" seista.
Saali ja laiemalt selliste korvpallurite puhul, kellele jumal on gabariidid andnud, tekib aga küsimus, kui palju tehakse tööd selle nimel, et oma füüsiline potentsiaal ka päriselt realiseerida? Eeldused võivad olla head, aga mingist hetkest jääb areng teadmiste, läbimõeldud tegevuse ja mängija enda tahtmise taha. Vana rasva peal lõputult edasi ei purjeta.
Profikorvpallurina teed suurema töö füüsise arendamiseks eelkõige hooajavälisel ajal. Kui arengut ei tule, tuleb vaadata nii ettevalmistust kui ka seda, kui pühendunult mängija ise tööd teeb. Kõrvalt ei näe muidugi kõike, aga mõne mehe puhul tekib küll küsimus, mida suvel tehti?
Võtame näiteks Kasemetsa eelmise hooaja. Kruus olevat Reinbokile helistanud ja küsinud, mis värk siis oli. Reinbok olevat vastanud, et mees oli füüsiliselt täiesti olematus vormis - ja eks kehv vorm paistis ka väljakul välja. Sel hooajal on pilt seni hoopis teine ning tundub, et suvel on endaga korralikult vaeva nähtud.
Ma ei tea, milles Kasemetsa puhul eelmisel aastal asi oli, aga üldiselt ei kujutaks ma ette suhtumist, et Kalev värbas mind, järelikult olen valmis mängumees ja küll nüüd kõik iseenesest tuleb. Leping ei tee kedagi paremaks. Selle taseme vääriliseks saamiseks ja seal läbilöömiseks tuleb tööd edasi teha, vajadusel rohkemgi kui varem.
Kindlasti saab füüsiliselt areneda ka hooaja sees, aga see nõuab väga läbimõeldud tegevust. Saali näitel - kui nädalas koguneb umbes 15 mänguminutit, tekib küsimus, kuidas kasutatakse ülejäänud aega tema arendamiseks. Mänguminutid ei näita küll kogu treeningkoormust, aga vähese mänguaja kõrval peaks ju olema võimalik leida ruumi ka individuaalseks tööks ja seda ikka väga kõrge koormusega...
Siin peaksidki treenerid ja mängija koos paika panema konkreetse plaani, millal tehakse jõusaalis lisatööd, millal arendatakse individuaalseid oskusi ja kuidas hinnatakse edasiminekut. Kui plaan on olemas, peab mängija sellest ka kinni pidama. Kas ja kui süsteemselt seda tehakse, tahakski teada...
Just sellepärast toon ikka ja jälle näiteks Vaaksimovichi. Mees jättis noortekoondise vahele, et keskenduda oma füüsisele ja individuaalsele arengule. See näitab valmisolekut teha oma arengu nimel teadlikke valikuid. Vaaksi puhul näeme praegu, kuhu anne ja tahtmine koos viia võivad. Minu meelest on meie noorkorvpalluritel temalt kõvasti õppida ning nende vanematel ka tema isalt. Eeldused on alles algus - määrav on see, mida sa nendega edasi teed.
Saali ja laiemalt selliste korvpallurite puhul, kellele jumal on gabariidid andnud, tekib aga küsimus, kui palju tehakse tööd selle nimel, et oma füüsiline potentsiaal ka päriselt realiseerida? Eeldused võivad olla head, aga mingist hetkest jääb areng teadmiste, läbimõeldud tegevuse ja mängija enda tahtmise taha. Vana rasva peal lõputult edasi ei purjeta.
Profikorvpallurina teed suurema töö füüsise arendamiseks eelkõige hooajavälisel ajal. Kui arengut ei tule, tuleb vaadata nii ettevalmistust kui ka seda, kui pühendunult mängija ise tööd teeb. Kõrvalt ei näe muidugi kõike, aga mõne mehe puhul tekib küll küsimus, mida suvel tehti?
Võtame näiteks Kasemetsa eelmise hooaja. Kruus olevat Reinbokile helistanud ja küsinud, mis värk siis oli. Reinbok olevat vastanud, et mees oli füüsiliselt täiesti olematus vormis - ja eks kehv vorm paistis ka väljakul välja. Sel hooajal on pilt seni hoopis teine ning tundub, et suvel on endaga korralikult vaeva nähtud.
Ma ei tea, milles Kasemetsa puhul eelmisel aastal asi oli, aga üldiselt ei kujutaks ma ette suhtumist, et Kalev värbas mind, järelikult olen valmis mängumees ja küll nüüd kõik iseenesest tuleb. Leping ei tee kedagi paremaks. Selle taseme vääriliseks saamiseks ja seal läbilöömiseks tuleb tööd edasi teha, vajadusel rohkemgi kui varem.
Kindlasti saab füüsiliselt areneda ka hooaja sees, aga see nõuab väga läbimõeldud tegevust. Saali näitel - kui nädalas koguneb umbes 15 mänguminutit, tekib küsimus, kuidas kasutatakse ülejäänud aega tema arendamiseks. Mänguminutid ei näita küll kogu treeningkoormust, aga vähese mänguaja kõrval peaks ju olema võimalik leida ruumi ka individuaalseks tööks ja seda ikka väga kõrge koormusega...
Siin peaksidki treenerid ja mängija koos paika panema konkreetse plaani, millal tehakse jõusaalis lisatööd, millal arendatakse individuaalseid oskusi ja kuidas hinnatakse edasiminekut. Kui plaan on olemas, peab mängija sellest ka kinni pidama. Kas ja kui süsteemselt seda tehakse, tahakski teada...
Just sellepärast toon ikka ja jälle näiteks Vaaksimovichi. Mees jättis noortekoondise vahele, et keskenduda oma füüsisele ja individuaalsele arengule. See näitab valmisolekut teha oma arengu nimel teadlikke valikuid. Vaaksi puhul näeme praegu, kuhu anne ja tahtmine koos viia võivad. Minu meelest on meie noorkorvpalluritel temalt kõvasti õppida ning nende vanematel ka tema isalt. Eeldused on alles algus - määrav on see, mida sa nendega edasi teed.
Re: Hooaja üldarutelu
Olen Alleni teemal isegi mõelnud. Üks olulisi küsimusi on see, et milline oli võistkond tema ümber möödunud hooaegadel? Kuidas tulid tema punktid? Kas tema kõrval oli veel 3-4 liider tüüpi mängijat? Selleks tuleks veidi enam analüüsi teha, et anda adekvaatsed vastused. Ma üldse ei imesta kui ta on oma karjääris olnud mängumees, kes korjas oma 10-15ppg kokku juba seetõttu, et tal kõrval oli veel teisigi sarnase resulaadiga mängijaid kelledele tuli vastastel keskenduda. Teine küsimus on see, mida ta ise eelistab (kus kohatadest soovib punkte tuua) vs see mida talle võimaldatakse. Nagu siin osad maininud on võrdlusena, siis Acuffil lasti pool hooaega põrgatada, samas tema tugevused said maksvusele ainult siis kui sai spot up olukordades visata. Ehk siis mängijat tuleb tunda ja et temast saada maksimumi kätte, tuleks teda päris hästi tundma õppida ja seeläbi tema tugevused maksma panna. Naiivne on loota, et kusagil x satsis häid numbreid näidanud mängumees tuleb siia ja teeb siin hoopis teistsuguses rollis samad või paremadki numbrid. Me lihtsalt ei suuda enda vahendite juures selliseid mängijaid palgata. Natuke samasugune olukord koondisega, kus me arvame et meie 7 rollimängija staatuses eestlast on koondises järsku jõhkrad liidrid - no ei ole.
Saal'i teemal. No midagi ei ole teha, ka eilne kohtumine läti juunioride vastu, kui sa kaitses jalgadest ei liigu, PNR olukordasid loed valesti, vahetused kaitses laperdavad, siis on ikka päris keeruline. Jah, teatud elemente saab treenida ja parandada, aga mängijal peab endal ka ikka tugev soov areneda olema. Ma ei ütle et tal see puudub või mitte, aga tohutu soov areneda peaks eelkõige tal endal olema ja seejärel on klubi kohustus seda arengut soodustada.
Kasemetsa puhul olen mina kuulnud, et suhtumine pole parimate killast. Kui tuled viimasena ja lähed esimesena trennist, siis on keeruline. Olemata mingi toitumise teemal ekspert, siis kuuldes tema toitumise teemat, siis ei imesta, et tegu on "lodeva" mängijaga. Ma ei ütle et ta on halb mängumees, aga see keskkond kus ta ennast mugavalt ja kasulikuna tunda saab, on ikka üsnagi spetsiifiline.
Mulle üldse tundub, et meie mängijate ahtakeses valikus meie klubid ja fännid vaikimisi eeldavad ja ootavad erinevatelt mängijatelt liiga palju. Enamus mängijaid on oma oskuste poolest üsnagi limiteeritud ja kui sinna hakata mingeid spetsiifilisi nõudmisi peale laduma, siis see mängija "sureb" täitsa ära.
Saal'i teemal. No midagi ei ole teha, ka eilne kohtumine läti juunioride vastu, kui sa kaitses jalgadest ei liigu, PNR olukordasid loed valesti, vahetused kaitses laperdavad, siis on ikka päris keeruline. Jah, teatud elemente saab treenida ja parandada, aga mängijal peab endal ka ikka tugev soov areneda olema. Ma ei ütle et tal see puudub või mitte, aga tohutu soov areneda peaks eelkõige tal endal olema ja seejärel on klubi kohustus seda arengut soodustada.
Kasemetsa puhul olen mina kuulnud, et suhtumine pole parimate killast. Kui tuled viimasena ja lähed esimesena trennist, siis on keeruline. Olemata mingi toitumise teemal ekspert, siis kuuldes tema toitumise teemat, siis ei imesta, et tegu on "lodeva" mängijaga. Ma ei ütle et ta on halb mängumees, aga see keskkond kus ta ennast mugavalt ja kasulikuna tunda saab, on ikka üsnagi spetsiifiline.
Mulle üldse tundub, et meie mängijate ahtakeses valikus meie klubid ja fännid vaikimisi eeldavad ja ootavad erinevatelt mängijatelt liiga palju. Enamus mängijaid on oma oskuste poolest üsnagi limiteeritud ja kui sinna hakata mingeid spetsiifilisi nõudmisi peale laduma, siis see mängija "sureb" täitsa ära.