Väited on provokatiivsed, aga katsun midagi vastataYO kirjutas:Ma pole siimaani sellest aru saanud, miks Eesti klubid kelle eesmärgid on kõrgele seautud eelistavad pidevalt kõrgepalgalisi, kuid tasemelt tunduvalt nõrgemaid kohalikke mängijad? Kas klubi eesmärk on võita tiitel või päästa Eesti korvpall? Kui viimane siis seda peab hakkama tegema päris noortest peale, mitte palkama 24+ kohalikud tegijad, kes on koondise tasemel juba ammu läinud. Samas, kui klubi eesmärk on võita tiitel siis ei ole ju vahet, kes seal väljakul on - eestlased, venelased, lätlased, soomlased ..vahet pole ju tiitel on tiitel.Asjaajaja kirjutas:Kui soovitakse midagi saavutada, siis paraku ei jää midagi muud üle. Mida rohkem leegionäre, seda suurem võimalus millegagi hakkama saada. Kahjuks (või õnneks) aga Eesti meeskondadel puudub vajalik ressurss, et ainult leegionäridest tugev meeskond komplekteerida. Paraku on nii, et Eesti korvpallurid ise on nõrgad ja oskamatud. Nii kaua kui midagi radikaalselt ei muutu, jäämegi konstantselt tappa saama. Aga noh, võib-olla ei olegi paljude jaoks see enam mingiks probleemiks - pidev tappa saamine on nii tuimaks teinud, et enam valu ei tunnegi. Pea asi, et ikka eestlased platsil! Olgugi, et täielikud failure'id ja häbiplekid.Kalevpoiss kirjutas:Selliseid ei olegi. No ja mis me nüüd siis tegema peame? 12 meest väljast sisse ostma?
Kõige nigelam on see, et Eesti korvpall peegeldab tervet siinset ühiskonda tervikuna. Inimesed on nõrgad ja demotiveeritud. Selles mõttes kadestan Ühendriike. Loomulikult on seal rohkem raha, rohkem inimesi, aga mis peamine, seal on loodud atmosfäär, mis soosib inimesi, kes pingutavad. Sellepärast sünnivad ja kasvavad seal võitjaid. Enam ei ole varsti ühtegi spordiala, kus USA ei oleks redeli kõige kõrgemal astmel. Korvpallist ei ole mõtet rääkida, kuna seal tehakse laud täielikult puhtaks. Olen päris kindel, et ka USA jaoks päris võõral alal, nagu seda on murdmaasuusatamine, võetakse järgmise kümnendi jooksul liidripositsioon Norralt üle. Kõik märgid viitavad sellele. USA ei tee laua puhtaks mitte ainult spordis, vaid ka akadeemilises maailmas. Eesti paraku on ja nähtavasti jääb ka järgnevate põlvkondade jaoks üheks tavaliseks Ida-Euroopa riigiks (täpsustan, Ida-Euroopa riigiks, kus ei osata korvpalli).
Eestis oleks klubi jaoks üsna enesetapjalik tegu osta suur osa meeskonnast välismängijaid täis. Siinses ühiskonnas ei neelaks fännid ning avalikkus seda alla. On ju ka Valdmaa mitu korda öelnud, et eestlaste osakaal ei lange alla 50% meeskonnast. Seda isegi siis kui Kalev ULEBit mängis.
Noortest kokku pandud meeskond on loomulikult tore, aga siis kaob samamoodi hulk fänne meeskonna juurest, kes eeldavad, et meeskond mängiks ikka vähemalt Eesti mõistes kõrges mängus kaasa.
USAd võrdluseks tuua on muidugi üsna huvitav mõttekäik. On seal riigis samamoodi hunnikute viisi loosereid, aga nad ei paista nii kaugele, nagu ühe eestlasest foorumikirjaniku koju, piisavalt tervalt silma.
Eestis tuleb siiski mingi piirini leppida olukorraga, et meil on selline väike riik ja utopistlikud unistused igal aastal meeskonna uksele koputavatest noortest ja vihastest tegijatest jäävad täitumata. Kuid loomulikult on palju asju, mida saab paremini teha. Võtta eeskujuks näiteks Sloveenia ja uurida, kuidas seal asjad nii hästi on läinud.
Kõige vähem aitavad asja edasi pidevad vingujad, kes tunnevad ennast hästi ainult provotseerides ning rikuvad ära igasuguse positiivselt loova atmosfääri. Vinguda saab alati ja iga asja üle ning võib kindel olla, et selline tegevus midagi paremaks ei tee. Muide, tänases EPL-s suutis Sõber järjekordse "pärliga" hakkama saada vingudes, et miks tehti nii palju trenni koondisega suvel....
Sõber on küll tore mees, aga vahel ta ikka suudab...
