VTB Ühisliiga (aka Idaliiga - 10/11)

[nojah]

Aga mis me hetkel ennast sellest Sveitsist nii väga paremaks peame? Mõlemad on EM B-divisjonis samal kohal 1 võidu ja 2 kaotusega oma alagrupis. Klubikorvpallis sai meie parim ka nende parimalt ära...

[Rix]

Wishful thinking eelmisel hooajal TTÜ koha pealt ja samasugune ka praegu. Kuusmaa juhendamisel 25+ tegelased Arbet, Dorbek, Sokk, Orula, Saks, Tamm suudavad sul järgmine hooaeg megalt areneda mõned lõpud ära võtta tugevamate vastu? Mis planeedil sa elad? Kalevil pole isegi ühtki andekat noormängijat a'la Veideman.

Nõus. aga ma olen valmis ka ühe hooaja leppima selliste kaotustega, kui ma näen, et järgmisel hooajal nad siiski juba suudavad mõned lõpud ära võtta endast tugevamate ameeriklaste vastu...

Planeedil maa, tallinnas. Loe uuesti, mida ma loodan. Seda, et Siaud nt võita peamiselt lõpus oma meestega, ei ole utoopia. Muus osas, vt neid teisi postitusi.

[Rix]

Aga mis me hetkel ennast sellest Sveitsist nii väga paremaks peame? Mõlemad on EM B-divisjonis samal kohal 1 võidu ja 2 kaotusega oma alagrupis. Klubikorvpallis sai meie parim ka nende parimalt ära...

Just, Luganos polnud vist ühtegi šveitslast. Koondises ka tegijate seas mitte. Huvitav, et ehkki ma olen rahvusluse seisukohalt pigem see multi-kulti usku, siis korvpallis tähendaks see, et me oleks vist ses mõttes šveits, et ehkki tulemused väga ei langeks, aga neid rahvuskoondise mänge peaksime kuskil koolivõimlas ning parima klubi mängud selle abihoones. Suurt ei kotiks see kedagi kah enam, kuigi äkki mõned mängud võtavad impordid ja kodustatud vennad ära.

[KalevRuus]

Ok. oletame, et ma nõustun. mis siis edasi? kanname põlvkonna maha, lööme pundi Valka ja rakverre, paneme puideti, soo ja Raabi mängima? Või siis 2000 taalased abernethyd sisse ja pall pihku?

Midagi sellist pole ju keegi väitnud ega arvanud.

Minu arust ei saa ikka korraga väga ajada koondise (või eesti korvpalli üldise arendamise) asja ja üritada klubina läbi lüüa. Klubikorvpallis on ikka omad reeglid ja minu arvates tuleks võimaluste piires võimalikult tugev meeskond kokku saada. Mitte vaadata mängijate passi. Kui on piisavalt materjali kerkivad anded nii või naa esile - kas siis oma tippklubides või välisklubides. Kui aga ei ole annet või tahtmist antud siis vägisi ei tee ka midagi.

Ma arvan, et mina poleks kaugeltki ainus keda viie-kuue ameeriklasega mängiv Kalev absoluutselt ei vaimustaks, mingu neil paremini või halvemini. Kui mängitaks Euroliiga tasemel, siis ehk veel. Ilmselt ka paljud praegused ja potentsiaalsed sponsorid arvavad samamoodi.

[Rix]

Ok. oletame, et ma nõustun. mis siis edasi? kanname põlvkonna maha, lööme pundi Valka ja rakverre, paneme puideti, soo ja Raabi mängima? Või siis 2000 taalased abernethyd sisse ja pall pihku?

Midagi sellist pole ju keegi väitnud ega arvanud.

Aga mida siis? Ma näen ainult kogu aeg seda juttu, et ei ole neist sokkudest ja tammedest asja. Ok. Ütleme, et ei ole siis. Mis edasi?

[nojah]

Mina vastupidi ei ole väga see multi-kulti pooldaja üldises mõttes aga klubikorvpallis ma tahaks näha ikkagi võite ja ok 10 ameeriklast 1 leedukas ja 1 eestlane ei kotiks ilmselt mind ka väga. Aga 4-5 tugevdust, kui need tagaksid konkurentsivõime, see paneks mind rohkem selle asja vastu huvi tundma kindlasti. Mina näiteks ei olnud kindlasti üks nendest Matici "jugokalevi" vastastest. Pole mõtet mingi suure jonnakusega oma rida ajada, kui see pole senini võrreldes teistega erilist edu toonud, pigem aasta-aastalt konkurentsivõimet langetanud. Ja korvpall ei kao ükskõik kui kehva seisu juures koolivõimlasse nagu see on Sveitsis või Austrias. Siin on ikkagi traditsioonid, ajalugu, harjumus. Neid ei unusta publik ka 10 kehva aastaga. Kõige kurvem on, et kui tehe mingi skaala, kus võrrelda rahva huvi mingi ala vastu kõigis riikides ja reaalset selle ala taset selles riigis siis njah.... Korvpall on meil selgelt üks kõige populaarsemaid alasid, samas tasemelt oleme viimasel ajal pigem samas augus Austria, Sveitsi või Taaniga, kus on korvpall umbes sama populaarne nagu meil mäesuusatamine või sulgpall.

Aga jah ega rahaline seis on rahaline seis. Ilmselt peamegi leppima sellega, et oleme vaene Euroopa ääremaa ja suurtel aladel regulaarselt ei suuda kunagi kaasa rääkida, pigem peame leppima oma staaridega suusatamises, sumos, vehklemises ja naisekandmises.

[Mr. Aff]

Sa loodad, et suudavad amide vastu mängulõppe ära teha? Sittade amide vastu muidugi suudavad, kahjuks joppab sellega ainult vahel Balti Liiga keskmike vastu:
Aga ega teha midagi polegi, ei sul ega meil. Mina lihtsalt aegajalt jauran siin selleks, et sinu naiivoptimismist täis ebaadekvaatseid unistusi julmalt reaalsusega (Kuusmaa on keskpärane, et mitte öelda alla keskmise treener ja praegusest põlvkonnast ei tule koondise ega klubide tasandil midagi) purustada.

Loe uuesti, mida ma loodan. Seda, et Siaud nt võita peamiselt lõpus oma meestega, ei ole utoopia. Muus osas, vt neid teisi postitusi.

[Mr. Aff]

See on tõesti uskumatu, et rahvas endiselt saali tuleb, ja Saku Suurhallis mänge peetakse, isegi Iisraelis on Eurocupi meeskondade publik sama hästi kui olematu.

Korvpall on meil selgelt üks kõige populaarsemaid alasid, samas tasemelt oleme viimasel ajal pigem samas augus Austria, Sveitsi või Taaniga, kus on korvpall umbes sama populaarne nagu meil mäesuusatamine või sulgpall.

[Rix]

Traditsioonid siiski kaovad. Kahevõistlus. Hoki oli enne sõda ikka väga popp, aga... Ainuüksi traditsioonid tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas ei toida. Kui ükskord ikka juured läbi raiuda ei aita mälestus sellest, et oli ikka vägev mets kunagi.
Ma püüangi siin tegelikult öelda muud: praeguses olukorras ei ole meil alternatiivi, kui panna need sokud-tammed mängima, st anda neile võimalus. Ja esimeste tagasilöökide peale kohe urgu tagasi tõmmata ja käega lüüa, see oleks muidugi lihtne.

[nojah]

Aga kui üldisest nägemusest rääkida siis - Eesti on liiga väike riik tugeva liiga jaoks. Selgelt tuleb panustada regionaalsele-rahvusvahelisele liigale (hetkel on BBL päris sobiv, loodetavasti ta ei vaju ära). Sinna mahuksid ilmselt kõrgemasse liigasse 2-3 meie klubi, madalamas võiks veel nii 3-4 meeskonda madistada. Kokku nii 6-7 klubi. Tippklubid täisproffid. Võimalikult suur eelarve ning eelarve piires võimalikult hea meeskond kokku ajada. Vaatamata mängija rahvusele. Muidugi jätta uks avatuks kõigile meie noortele enda tõestamiseks. Aga läbi tiheda konkurentsi. Teistes meeskondades ka siis 2 korda päevas trenn, seal mängiks nooremad mehed lisaks tõesti mõned 2000 daalased ameeriklased ja vbla mõned karjääri lõpetavad mehed. Muidugi oma konkurents peaks olema ka neis klubides, et pildile pääseksid tõesti need, kes väga tahavad ja pingutavad (või siis tõelised talendid). Ega see 2000 daala on ka oma mängijate jaoks piisav motivatsioon, et üritada meeskonda sisse pressida ja välismängijalt see koht ära võtta. Kus tänapäeval noor mees ikka sellist palka niiväga Eestis saab?

Eelkõige on vaja 1) tugevat sisemist konkurentsi ja 2) kõigile rahvusvahelisi kogemusi, et ei tekiks konnatiigi teema.

ja ma ei usu, et konkurentsi tulemusena meil päris selline variant oleks, kus kõigis klubides ainult leegionärid. Esiteks on meil ala traditsioonid ja populaarsus ikka piisavalt suured, et põhimõtteliselt tahavad noored ise korvpallurid olla, mitte ainult meelelahutust vaadata. Ja ei ole me ka selline heaoluühiskond, et noored võiksid korvpalluri palgale käega lüüa ja jõukus ning suur palk niisama kätte tuleks.

[Rix]

Sa loodad, et suudavad amide vastu mängulõppe ära teha? Sittade amide vastu muidugi suudavad, kahjuks joppab sellega ainult vahel Balti Liiga keskmike vastu:
Aga ega teha midagi polegi, ei sul ega meil. Mina lihtsalt aegajalt jauran siin selleks, et sinu naiivoptimismist täis ebaadekvaatseid unistusi julmalt reaalsusega (Kuusmaa on keskpärane, et mitte öelda alla keskmise treener ja praegusest põlvkonnast ei tule koondise ega klubide tasandil midagi) purustada.

Loe uuesti, mida ma loodan. Seda, et Siaud nt võita peamiselt lõpus oma meestega, ei ole utoopia. Muus osas, vt neid teisi postitusi.

Seda b liiga keskmisest tasemest ma siin naiivoptimistlikult unistangi. See oleks vähemalt platvorm, kust edasi uute noortega. aga võib ka kõik n****i saata ja neid nisanäppudeks sõimata. Ei tee mina sinust optimisti ega sina minust käegalööjat siin foorumis.

[nojah]

Traditsioonid siiski kaovad. Kahevõistlus. Hoki oli enne sõda ikka väga popp, aga... Ainuüksi traditsioonid tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas ei toida. Kui ükskord ikka juured läbi raiuda ei aita mälestus sellest, et oli ikka vägev mets kunagi.
Ma püüangi siin tegelikult öelda muud: praeguses olukorras ei ole meil alternatiivi, kui panna need sokud-tammed mängima, st anda neile võimalus. Ja esimeste tagasilöökide peale kohe urgu tagasi tõmmata ja käega lüüa, see oleks muidugi lihtne.

Mina ikkagi kahevõistluse ja korvpalli traditsioone ei võrdleks. Kahevõistlus on esiteks nii või naa marginaalne ala, ei ole eriline publikuala ning ega tema traditsioonid ka nii pikad ei ole (krt, meil ei ole korraliku suusahüppemägegi kunagi olnud). Korvpall on Eestis olnud populaarne mingil määral juba enne II MS ja suure populaarsuse saavutas juba üsna kiiresti pärast II MS. Alati pole me küll tipus olnud aga huvi ja traditsioonid on jätkunud. Pealegi on tegemist n-ö suure alaga (rahvusvaheliselt oluline, liigub suur raha), emotsionaalse rahvaalaga ja väga publikusõbraliku alaga. Viimase 80 aasta jooksul kindlasti nr 1 publikuala Eestis (mitte küll kogu aeg aga kokkuvõttes). Neid traditsioone nii lihtsalt ei murra.

See on umbes sama, et Soome võib teoreetiliselt hokis ka C divisjoni langeda, loomulikult kõik huvilised sõimavad ja räuskavad või kutsuvad taevast appi ja masenduvad, kuid see ei tähenda, et soomlased hokile selja pööraksid. See ala on neil lihtsalt nii kõvasti südames.

Või võtame Eesti ja jalgpalli. Enne II MS oli jalgpall siin kindlasti kõvasti populaarsem kui korvpall. Ja selleks, et see ala eestlaste jaoks ära kaotada, läks vaja ikka päris mitu aastakümmet süstemaatilist vastutegevust. Loodetavasti korvpalli vastu ei hakka keegi sama süstemaatiliselt tegutsema. Ja lõpuks tõesti õnnestus see ala hävitada. Kuigi isegi sellel täiesti olematul ajal ikkagi liikusid legendid mingitest Mõtsnikest jne. Ja uuesti üles ehitada sellist ala - 20 aastat on tegeletud ja ikka on asi väga lapsekingades. Koondis juba on tõusnud tähelepanu keskpunkti aga klubijalgpall vindub senini. Sellised emotsionaalsed suured pallimängualad on juba sellised, et võtab väga kaua aega, enne kui need traditsioonid kaovad ja enam pole mäng inimeste südames. Ilmselt isegi 2 põlvkonda. Aga sama raske on neid traditsioone ja armastust pärast jälle tekitada.

[Rix]

Aga kui üldisest nägemusest rääkida siis - Eesti on liiga väike riik tugeva liiga jaoks. Selgelt tuleb panustada regionaalsele-rahvusvahelisele liigale (hetkel on BBL päris sobiv, loodetavasti ta ei vaju ära). Sinna mahuksid ilmselt kõrgemasse liigasse 2-3 meie klubi, madalamas võiks veel nii 3-4 meeskonda madistada. Kokku nii 6-7 klubi. Tippklubid täisproffid. Võimalikult suur eelarve ning eelarve piires võimalikult hea meeskond kokku ajada. Vaatamata mängija rahvusele. Muidugi jätta uks avatuks kõigile meie noortele enda tõestamiseks. Aga läbi tiheda konkurentsi. Teistes meeskondades ka siis 2 korda päevas trenn, seal mängiks nooremad mehed lisaks tõesti mõned 2000 daalased ameeriklased ja vbla mõned karjääri lõpetavad mehed. Muidugi oma konkurents peaks olema ka neis klubides, et pildile pääseksid tõesti need, kes väga tahavad ja pingutavad (või siis tõelised talendid). Ega see 2000 daala on ka oma mängijate jaoks piisav motivatsioon, et üritada meeskonda sisse pressida ja välismängijalt see koht ära võtta. Kus tänapäeval noor mees ikka sellist palka niiväga Eestis saab?

Eelkõige on vaja 1) tugevat sisemist konkurentsi ja 2) kõigile rahvusvahelisi kogemusi, et ei tekiks konnatiigi teema.

ja ma ei usu, et konkurentsi tulemusena meil päris selline variant oleks, kus kõigis klubides ainult leegionärid. Esiteks on meil ala traditsioonid ja populaarsus ikka piisavalt suured, et põhimõtteliselt tahavad noored ise korvpallurid olla, mitte ainult meelelahutust vaadata. Ja ei ole me ka selline heaoluühiskond, et noored võiksid korvpalluri palgale käega lüüa ja jõukus ning suur palk niisama kätte tuleks.

Kirjutasin ennist sellele pika vastuse, aga kogemata kustutasin ära. Lühemalt siis öeldes, täiesti nõus. Selline mudel oleks üsna optimaalne, väga sarnane sellele, mis praegu Lätis. Seal on kaks nn Eurocupi jaoks komplekteeritud meeskonda, kusjuures Vents ja Vef on sel hooajal suutnud sinna ka lätlasi põhimängijate hulka tagasi tuua, pluss veel noored lootustandvad kujud (strelnieksid). Ja lisaks on siis ka Valmiera ja Barons, Liepaja kah. Need klubid võiksid olla vähe paremad, aga sealt tuleb nn tippklubide jaoks ju mehi küll (Bankevics). Kahju muiudigi, et hetkel Vef nt Eurocupis peksupoiss on, samas Ventsil pole häda kedagi. Lätist peaksime me ju rikkamad olema, aga?

[KalevRuus]

i. Mina näiteks ei olnud kindlasti üks nendest Matici "jugokalevi" vastastest. Pole mõtet mingi suure jonnakusega oma rida ajada, kui see pole senini võrreldes teistega erilist edu toonud, pigem aasta-aastalt konkurentsivõimet langetanud.

Mina küll olin - mitte ainult matici kaaskonna arvukuse vaid eriti nende kvaliteedi pärast.
Aga "oma rida" pole seni toonud tulemust seetõttu, et seda polegi aetud. Pean siin silmas näiteks noortetööd. Kui sellega alustatuks tõsiselt viis aastat tagasi, siis me räägiksime siin praegu ehk sellist juttu, et veel paar aastat vaja kuidagi senisel kujul asja vee peal hoida, siis hakkab mängumehi tulema igast aastakäigust - nagu Zalgirisel või Rytasel asjad käivad. Isegi Rock on seda mõistnud, ehkki suure hilinemisega - avati Saaremaal Rocki korvpallikool ja minu teada on ka Tartus asjad tõsisemalt kätte võetud. Nagu ütles Kullamäe eelmise nädala "Mehed mängust"- saates - sellised asjad ei jää tähelepanuta ka rahva ja toetajate seas, ainult nii on klubi jätkusuutlik.

[nojah]

Noorte osas ma praegu loodaks eelkõige näiteks Raplale ja Pärnule. Seal käib asi kõige süstemaatilisemalt, on noored ja ambitsioonikad treenerid jne. Esimesed viljad juba on - eks näis kui palju neist ja kas üldse suurele pildile pääsevad - aga süsteem on olemas ja ilmselt pole väga hull ka, kui küpsemad viljad ära nopitakse - loodetavasti tuleb noorte hulgast uus materjal peale jne. Aga see võtab muidugi aega. Tallinnas on hetkel nagu see vaheaste tippklubi(de) ja noortekoolide vahel puudu. Nagu oli Nybit või ka TTÜ (kuigi lõpus tegeleti seal ka pigem "igavesti noortega" kui pärisnoortega).

Ja Rock - jumal tänatud, et nii läheb. Ma ei taha nüüd küll jälle siinseid rocklasi ärritada, aga Tartus on viimased 10 aastat (kui mitte rohkem) rohkem tegeletud oma m... (loe: rocki) imetlemisega ja noortetöö üldse ära unustatud. Millal viimati tuli mõni tegija Tartust pildile üldse? Isegi praeguses Rockis on tartlastest arvestatav jõud ainult Leppik (ja ka mitte kõige teravam kriit) - ülejäänud kamp, doroninid-paaded jne, mnjah.