BC Kalev/Cramo - foorum

NoName kirjutas: ↑14 Okt 2024, 10:58 Küllap see ei peaks olema nende vastu, vaid esiliigastumise vastu. Nt mingi kokkulepe, et teatud aastate pärast peab olema x suuruses eelarve. Annaks aega atra seada, aga oleks edaspidi selge juhis. Eks ta ju ikka mõneti piinlik ole kui sul pole tiimis ühtegi mängujuhti ega keskmängijat ja mängid kõrgliigat. Vahet ei ole, kes süüdi, aga tuleb taas korrata, et see Keilate jant on ikkagi väga ebameeldiv seik Eesti kõrgliiga ajaloos.

Sellega ma olen täiesti nõus ning ma usun, et selle hooaja järel see konkreetne olukord ühel või teisel kombel laheneb. Loomulikult võib kehtestada ka mingid reeglid, mis seavad eelarvelised piirangud osalusele, aga neid ei saa kehtestada tagantjärele ega mingi konkreetse võistkonna väljatõrjumiseks.

vaim564 kirjutas: ↑14 Okt 2024, 09:57 Lihtsalt korrektsuse huvides, Keila KK ja Viimsi olukord oli täiesti sarnane. Tegemist ei olnud uute meeskondadega, vaid nad omandasid õiguse meistriliigas mängida juba varem. Viimsi tagant läks ära põhisponsor Sportland ja Keila KK tagant Pahv oma sponsoritega, kes liikus K-Kalevisse. Me võime seda nimetada tööõnnetuseks. Nüüd jäi mõlemale võimalus, kas panna pood üldse kinni või jätkata väiksemate ressursside ja ambitsioonidega. Mõlemad, Viimsi ja Keila KK, valisid selle teise tee, panid meeskonna välja ja mängivad. Sarnases seisus oli ka Rakvere Tarvas siis, kui Gross nende tagant ära liikus, nad pidasid mõne hooaja vastu ja lõpetasid, millest on tegelikult kahju, Rakveres võiks meistriliiga meeskond olla. Praegu ei ole Keila KK midagi katastroofilist, ilma liidrita mängides (Shimanski mõju Keila KK-le on samasugune kui Kovalovil Viimsile möödunud aastal) tuli Ogre vastu -13 ja kui nende olukordade realiseerimine ei oleks nii kohutav olnud, siis oleks neil ka laupäeval šanss olnud, st meeskonnad, kes tulevad nende vastu "kindlat võitu" ära võtma, võivad karistada saada, sellele oli Kalev lähedal LU vastu. Teatud mõju on kõigele sellele ka otsusel, et RHKK-d ei lastud meistriliigasse, taheti olla juriidiliselt korrektne ning praegu selline olukord ongi saavutatud, meistriliigas mängivadki meeskonnad, kellel on selleks omandatud õigus, vastavalt kehtestatud reeglitele. Neid nüüd kuidagi survestama asuda oleks juba ebakorrektne.

Minu ja sinu arusaam läheb vähemalt selles osas lahku, et minu arust ei peaks litsentsi omamine andma nui neljaks osalemisõigust. Litsents peaks andma osalemisõiguse vaid juhul, kui ka kõik muud kriteeriumid osalemiseks ära täidetakse. Üks neist kriteeriumitest peaks tulevikus olema, et saadakse kokku mingile minimaalsele mahule vastav eelarve (või vähemalt esitatakse reaalne, tõendatav kate sellele, kuidas see eelarve hooaja jooksul kätte saadakse) - kas see piir tõsta €300k, €350k või €400k peale, see on juba omaette diskussiooni küsimus. Kui kriteeriume ära ei suuda täita, siis ei tohiks saada ka kõrgliiga litsentsi kasutada.

See on arusaadav, et me ei ole maailma rikkaim riik ning ka mitte maailma suurim riik. Kuid kui tahta, et siinset liigat hakatakse ka mujal maailmas tõsisemalt võtma, siis on hädavajalik, et liiga tase muutuks ühtlasemaks ning pikemas perspektiivis seeläbi ka eelduslikult tugevamaks. Rohkem kvaliteeti, vähem kvantiteeti. Keila KK ja Viimsi suguste meeskondade probleem on, et nende keskmine tase on niivõrd nõrk ning nad ongi liiga sõltuvad ühest-kahest võtmemängijast. Ja seda rohkem kui mõni muu meeskond, kes võib-olla suudab ühe-kahe võtmemängija puudumise ajutiselt paremini ära katta/peita. Seegi on tegelikult juba eos vale, et me nuputame Keila KK puhul, et kas nad saavad pika hooaja lõpuks ühe, kaks või kolm võitu kätte - ühes normaalses liigas ei tohiks tegelt sellist küsimust ollagi. Või et me lohutame end teadmisega, et esimestes kaotusmängudes nende meeskonna ainus keskmängija ei mänginud, et küll edasi läheb paremaks.

Tänavuse hooaja vaates on muidugi selge, et ega ei saagi midagi enamat teha kui paluda, et Keila KK hooaja suudaks normaalselt lõpuni teha, aga tulevaste hooaegade tarbeks tuleks hakata mõtlema, kuidas liiga taset ühtlasena hoida.

Minu ja sinu arusaam läheb vähemalt selles osas lahku, et minu arust ei peaks litsentsi omamine andma nui neljaks osalemisõigust.

Seda ma tegelikult toetan, küll teise nurga alt - litsentsi omandamine ei peaks tagama automaatselt osalemisõigust ning nendega tehtavatele tehingutele kehtestatakse samuti mingi kontroll, st väldin olukorda, et nt rendin Kalev/Cramo litsentsi ja tulen rahvaliiga satsiga eurosarja mängima. Igaks juhuks kordan üle, et kui Pahv oleks tulnud K-Kalevi nime all mängima, siis see oleks minu jaoks olnud ok.
Täpselt samuti võib kehtestada eelarvelised piirangud osalusele, mina sellele vastu ei ole ja see on kindlasti diskuteeritav, kuid ühisliiga kontekstis tuleb selline kokkulepe ka Läti osapoolega saavutada, mõjutab kindlasti LUd.

Ideaalis peaks Lätiga jah koordineerima, aga see teema läheb ka üldse laiemaks, et mis sihid ühisliigal on ja kuidas kvaliteeti ja väärtust tõsta. Mõneti ikkagi kadedaks teeb Leedu liiga ja selle kajastamine. Olid sealgi ju kunagi halvemad ajad. Me päris Žalgiriseid ei saa endale toota, aga võib-olla tulevad kunagi ajad, kus ekraanigraafikas suudetakse mängijatele õiged positsioonid kuvada ja Keila Coolbeti logo asemel ei kuvata Keila KK logo!

NoName kirjutas: ↑14 Okt 2024, 12:07 Ideaalis peaks Lätiga jah koordineerima, aga see teema läheb ka üldse laiemaks, et mis sihid ühisliigal on ja kuidas kvaliteeti ja väärtust tõsta. Mõneti ikkagi kadedaks teeb Leedu liiga ja selle kajastamine. Olid sealgi ju kunagi halvemad ajad. Me päris Žalgiriseid ei saa endale toota, aga võib-olla tulevad kunagi ajad, kus ekraanigraafikas suudetakse mängijatele õiged positsioonid kuvada ja Keila Coolbeti logo asemel ei kuvata Keila KK logo!

Kui mõelda, et LKLis on 10 meeskonda, siis eks on küsimus, kas Eesti-Läti Ühisliiga 14 meeskonda on aus arv või pigem liiga palju. Võibolla võikski ühisliigas olla sarnaselt 10 või siis äärmiselt juhul 12 meeskonda, arvestades, et korvpallialast ressurssi (inimjõud, finants, infrastruktuur) on leedukatel riigina rohkem kui Eestil ja Lätil kokku?

Teine, kehvem, võimalus on muidugi üritada mängida hoopis põhihooaja formaadiga selliselt, et näiteks tugevamat otsa Viimsit ega Keilat rappima ei lubata - tekitada põhiturniiriks mingi nõrgem ja tugevam divisjon vms ning kohamängudele pääsejate selgitamiseks luua eraldi süsteem.

Litsents ise peakski olema see, mis näitab ära kas sul on luba või mitte antud liigas mängida. Kui eelarve pole piisav vms, siis litsents peatatakse.

See kas lätlastega saab ühisliiga raames kuidagi eelarvelised alampiirid panna või mitte polegi ehk niivõrd oluline. Eesmärk võiks esmalt olla see, et meie KML klubidele kehtivad tingimused, millede täitmine on kohustuslik. Muidugi oleks tore kui see oleks EST-LAT ülene, aga liigad tulevad ja lähevad, aga kodune korvpall jääb.

Mis puutub Keila KK ja Viimsi võrdlusesse, siis mu meelest on nende kahe satsi ainus ühisosa see, et kummalgi on väga ahtake rahakott. Kõik ülejäänud on selgelt Viimsi kasuks - alustades treenerite staff-ist, lõpetades mängijatest, kus ühe satsi mängijate puhul on kordades rohkem lootust, et neist võiks ühel päeval ka kodusele korvpallile üldiselt kasu olla.

Hea näide on Valdo Lipsu eelmisel hooajal öeldu, mis tundub kehtivat ka tänaseni. "Isegi kui keegi annaks meile raha, ütleme 30k, et tuua puuduolev mängija, siis ma pigem investeerin selle raha meie mängijate arengusse" samalajal kui Keilas sõidavad küsitava väärtusega täiendused edasi tagasi.

See kas lätlastega saab ühisliiga raames kuidagi eelarvelised alampiirid panna või mitte polegi ehk niivõrd oluline.

On ikka oluline, sest liiga on ühine ja reeglid peavad samuti kõigile ühised olema, muidu hangib, minu jaoks pole vahet kas Pahv või Sõber, endale Läti litsentsi ja taob liigat edasi. Samuti tuleb siit välja jätta isiklikud eelistused, näed see teeb head tööd, tema võtame, aga too on totaalne kaer, viskame välja, reeglid peavad olema kõigile ühesugused.
Loomulikult on õigus KML raames eraldi ja rangemad nõuded kehtestada, aga see oleks jälle Pandora laeka avamine ja keegi ei tea, kuhu see võib lõpuks välja viia. Üks eksperiment viis Keila korvpalli lõhestumiseni.

Ma olen sellega nõus, et kui reegleid teha, siis peaks need lätlastega kahasse olema. Seni kuni on võetud suund koos lätlastega liiga tegemisele, siis peaks ka fookus olema selle liiga maksimaalsel arendamisel. Kui kunagi lüüakse lätlastest lahku, siis peab niikuinii mingi uue restruktureerimise tegema ning asjad üle vaatama.

Ventspils jäi kurioossel põhjusel ühest välismängijast ilma:

https://sportacentrs.com/basketbols/lbl ... i_veltit_d

Uhhuu kirjutas: ↑15 Okt 2024, 12:27 Ventspils jäi kurioossel põhjusel ühest välismängijast ilma:

https://sportacentrs.com/basketbols/lbl ... i_veltit_d

Popp värk hetkel, AJ Griffin Atlanta Hawksist jättis samal põhjusel karjääri poolikuks.

See on jah väikestviisi trend viimasel ajal. Norman tegi alguses päris häid etteasteid, kuid viimastes mängudes on jäänud statistiks. Ventspilsile muidugi valus, sest Birkans on põlvevigastusega vist pikemaks ajaks väljas, aga kuna lepingu lõpetamine oli algatatud Jeesuse poolt, siis eeldatavalt ta kannab ka sellega seotud kulud ja Ventspils saab kedagi asemele võtta.

Keilas tiksumas käinud Balciunas tagasi kodumaal, Leedu esiliiga eelviimases klubis. Jutud rääkivat, et kui Keilasse tuli, siis oli šokis, kui kehvade meestega pidi mängima. Mitte, et ta oleks ise mingit muljet muidugi jätnud.

Tartu sai teise väga napi ja valusa kaotuse järjest.

Huvitav, kas Nurgerit on juba puusaprobleem segamas?

Tundub, et Tartul on leegionäridega väga hästi, lisaks Henryle ka egiptlane ja Bourcier on hästi hakkama saanud, probleeme on seevastu kohaliku "vana kaardiväega".