Kalev/Cramo juht: korvpallifänn on halastamatu
Kalevil pole praegu just kõige mõnusam aeg. Mäng on heitlik. Publik nuriseb, press samuti.
Eks see hooaeg on pisut naljakalt läinud. Alustasime ju enam-vähem hästi. ULEB Cupil (tugevuselt teine eurosari - toim.) saime esimesest neljast mängust kolm võitu. Edasi...
Edasi enam nii lõbusalt ei läinud.
See ULEBi sari on siiski väga tugev. Algus läks ehk liigagi hästi. Ootused kerkisid kõrgemaks kui meeskonna tegelikud võimed. Oli küll väga suur tahtmine. Aga teinekord, kui on liiga suur tahtmine, mäng tegelikult ei õnnestu.
Tuleb möönda, et eks see reisimine ja tihe mängudegraafik võtab ikka läbi. Sel tasemel mängimine nõuab omamoodi oskust. Lisaks on meeskonda sel hooajal tabanud järjest miskid haigushood.
Aga korvpallifänn on paraku halastamatu.
Seda küll. Talle on raske selgeks teha, et me pole veel nii kõva sats, et nii tugevatasemelist turniiri täiega mängida. Me tahame seal mängida, aga kui nüüd suusatamisega paralleel tuua, siis Tehvandi tõus tuli poole turniiri peal ette.
Põhiraskust kannab Kalevis n-ö vana tuumik, tänavu juurde palgatud mängijate panus on jäänud tagasihoidlikuks?
Selge see, et kaua kokku mänginud tuumik mängib paremini.
Kulutasite raha, et meeskond saaks tugevam. Praegu tundub, et varumeeste pink on ehk pikem kui mullu.
Et mängida tugevat sarja, peab sul olema piisavalt pikk pink. Kuue mehega ei ole võimalik neid mänge mängida. Kui poleks pikka pinki, ei mängiks me niigi hästi.
Aga säravaid mängumehi uute leegionäride hulgas pole.
No vaatame tänavusi tulijaid. Marlon Parmeril, kes, olgu märgitud, tõi meile võõrsil võidu Villeurbanne'i Asveli üle, polnud kaitsemäng see, mida me lootsime näha. Ta ei sobinud ka peatreener Veselin Matici suhteliselt jäika rünnakuskeemi.
Räägime neist Balkani päritolu mängijatest, kes on Kalevi hingekirjas. Bojan Pelkicist, näiteks. Ma ei nimetaks teda meeskonna tugevduseks.
Ta on ikkagi 206 cm pikk mängumees, oma varasemas klubis Montenegros oli ta liider - tõi palli üle, tegi punkte, võttis lauda. Hind oli tal suhteliselt soodne. Meie võtsime ta endale siiski täienduseks, mitte liidriks. Muide, Pelkic tõi meile karikavõidu, kui pani Tartu vastu otsustava "kolmese" sisse. Ta töötab kaitses hästi. Teeb musta tööd, mida tavaline fänn ei oska ehk hinnata.
Matic samuti ei kasuta teda eriti. Ta on rohkem episoodimees?
No ongi. Episoodimeheks ta võetigi.
Õnneks on Mateo Kezo viimasel ajal aina parem.
No tema on ju noor mängija, Horvaatia klubi KK Split kasvandik. Mullu viskas Aadria liigas, mis on tugevuselt võrreldav Balti liigaga, 15-16 punkti mängus. Vise on tal ju väga hea. Tuleb arvestada, et Kezo mängib esimest aastat välismaal. Paratamatult läheb tal aega kohanemiseks.
Lootsite temast vähe toekamat abijõudu meeskonnale?
Tegelikult enne Kezot me võtsime Vladimir Vuksanovici, kui mäletad. Euroopa tasemel kogemustega mängumehe. Tuli, tegi paar mängu, aga põlv jäi haigeks. Mees läks Serbiasse tagasi. Põlv paranes. Nüüd mängib seal ja teeb korralikke tulemusi. Kui nüüd päris aus olla, siis mängisime me kõigepealt Martin Müürsepa peale.
Kui reaalselt te temaga arvestasite, kui tõsiselt läbi rääkisite?
Me ikka rääkisime. Eks Müürsepp tahab mängida seal, kus saab rohkem mängu nautida. Tema on oma raske töö ära teinud. Ütleme siis, et ega Müürsepp selline joonejooksuvend ei taha enam olla. (Müürsepp alustas hooaega teatavasti Austraalias. Nüüd on Kalev otsingutega taas vahepeal Roheliselt Mandrilt naasnud Müürsepa juures. Tõenäoliselt hakkab ta ka pealinna klubis mängima - Toim.)
Uus mees on Dušan Jelic, mida temast loota?
Jelic on kogemustega mängumees, võtab hästi lauda ja tal on korralik vise. Seitse aastat mängis Kreeka Panionioses, aasta oli Olympiacoses, aasta Tau Ceramicas - kaks viimast on Euroopas absoluutsed tippklubid -, veel ühe aasta oli ta Ventspilsi klubis. Tänavu läks ta Vene liigasse Vladivostoki klubisse suurt raha teenima, aga mingil põhjusel tuli sealt ära ja läks Küprosele. Nüüd on ta meil. Praegu ei ole ta parimas vormis, aga loodan, et mõne nädala pärast juba on.
Kas teine värske mees Ed Scott, mustanahaline terav tagamängija, on see mees, kes Kalevi mängu uut elu toob?
Ma loodan küll.
Mis suurusjärgu tähte saaks Kalev praegu endale lubada?
Mängumeest, kes on teinud endale nime, nii et teda tahaksid endale ka teised meeskonnad. Eks see ole klubi ja klubiskautide hea töö, et see mees õigel ajal kätte saada. Tegelikult suur õnnemäng. Peame vaeva nägema, et saada meeskonnaks, kellele tulevad agendid mängijaid pakkuma. Seni oleme pidanud ise mängumehi otsima.
Suured klubid, Moskva CSKA näiteks, kelle ametlik eelarve on 38 miljonit eurot, ei pea õnnemängu mängima. Vaatab, et on väga hea mängumees, ja ostab.
Kalevi eelarve on umbes 20 miljonit krooni?
Midagi sellist.
CSKA on omaette klass. Aga mis rahaga opereerivad me lähemad naabrid, Läti ja Leedu klubid?
Lietuvas rytase eelarve, niipalju kui mina tean, on viis miljonit eurot. Žalgirisel umbes sama suurusjärk. Riia ASK-l on üle nelja miljoni. Ventspilsil ja Šiauliail kolme ringis. Riia Barons on meiega võrdne.
Gran Canarial, kellega Kalev ULEB Cupi mängis, on kaheksa miljonit eurot.
Ma arvan, et kui tahad ULEBis enam-vähem korralikult mängida, piisaks kolmest miljonist eurost.
Kalevi hingekirjas on grusiin Sergo Atuašvili. Mänguplatsil teda tihti ei näe?
Ta on väga pikk, 2.23. Maailmas nii pikki korvpallureid palju pole. Ta mängis ühe aasta Hispaanias, siis Prantsusmaal. Mullu mängis Klaipeda Neptunasega meie vastu. Aga seal ei jäänud ta millegi muuga silma, kui et oli lihtsalt väga suur.
No aga miks te ta võtsite?
Eesmärk on kasvatada temast mängija kas endale või selleks, et ta kuhugi soodsalt maha müüa.
Vana hea Howard Frier on tagasi Kalevis. Alguses oli päris kahvatu, nüüd on juba parem.
Frier elab ju Paldiskis. Tal on Eestis naine. Möödunud aastal tehti talle põlveoperatsioon. Seetõttu ei saanud ta Rootsis, kus ta mängis, midagi suurt korda saata. Kui ta tänavu meile tuli, polnud ta vorm tõesti teab mis hea. Aga ta on end leidmas. Frier on ju teada kaup. Ta on väga hea kaitsemängija.
Tore, aga kokkuvõttes on Kalevis ports mängijad, kes on end leidmas, kes on kasvamas, kes vormi ajamas. Aga on vaja mehi, kes, nagu öeldakse, tulevad ja panevad.
Eks me oleme siin otsinud. Töö käib. Rahaline ressurss paneb siiski omad piirid. Aga ma usun, et me kosume.
Peatreener Maticiga oled ikka rahul?
Ma arvan, et Matic on toonud Eesti korvpalli uusi tuuli ja professionaalset suhtumist. Ta on toonud meile uusi kontakte. Aga eks igal inimesel on oma head ja vead.
Kuidas sa Kalevi taset Euroopaga võrreldes hindaksid?
Me suudame Euroopas mängida. Vahel ka üllatada.
Uudised/Intervjuud.
-
pelmeen
15 aasta jooksul eestlaste korvpallivaimustust toitnud Aivar Kuusmaa (35) riputas pärast laupäevast võidumängu rahvuskoondise särgi varna. Järgmist temasarnast tähte tuleb kaua oodata.
Eesti ja Poola mängu viimane veerandaeg. Seis on 76:52, mäng on tehtud. Aivar Kuusmaa efektne sööt Martin Müürsepale korvi kohale, viimane toob kaks punkti. Mõlemad tulevad rõõmsa näoga pingile. �Sellise hetkega on ilus koondisest lahkuda,� ütleb Kuusmaa pärast mängu ajakirjanikele. Otsus osutub lõplikuks, Prantsusmaale Kuusmaa ei sõitnud, kuigi teoreetilised edasipääsulootused ei olnud veel kadunud.
Sügis 1976. Aivar teeb Heino Rebase juhendamisel kaasa esimeses korvpallitrennis.
�Vaadake seda blondi poissi, vaadake millised kassilikud liigutused. Temast tuleb hea mängija,� ütleb Rebane. See poiss oli Aivar Kuusmaa.
Rebane meenutab üheksa-aastast Kuusmaad kui väga kiiret, elavat ja uudishimulikku poissi. �Pisike trullakas hästi heleda peaga. Küsis ja uuris kogu aeg. Kõige kohta jagus küsimusi. Kurat, sa küsid nii palju, käis peast läbi,� naerab Rebane.
Sügis 1982. Kuusmaa üritab TSIKi õppima asuda, kuid esimesel katsel ebaõnnestunult. �Olin liiga väikest kasvu, napilt üle 1.70. Ei nähtud perspektiivi. Aga juba samal suvel viskasin mingi 12 sentimeetrit juurde�
Aasta pärast läheb paremini. TSIKis jääb Kuusmaa silma nii koolis tüdrukuid treeninud Jaak Salumetsale kui ka Liidu juunioride koondise treeneritele.
�Järgnesid võistlusreisid mööda Venemaa avarusi. Niipalju sellest värgist kasu oli, et aega teenima pääsesin Riia ASKsse,� räägib Kuusmaa.
Sügis 1985. Ajateenistus nõukogude armees. Kaks aastat korvpalli Riia ASK ridades esiliiga keskmike hulgas.
�Aivar oli ASKs põhitegija, kuigi meeskonnas olid ka Gundars Vetra ja paar praegustki Läti koondislast. Kuldse käega vend,� kiidab Kuusmaa tiimikaaslane Riia ASK ja hiljem Kalevi päevilt Ivo Saksakulm.
�Pane tähele, treener � ma tulen Eestisse tagasi ja lükkan vanad olijad eest,� lubas 20aastane Kuusmaa siis Heino Rebasele üht Kalevi mängu vaadates. Noormees oli parajasti sõjaväest puhkusele saanud. Ja pidas oma sõna � 80ndate teise poole Kalevi põhitagamängijad Aivar Toomiste ja Taavi Reigam jäid endast nooremale, erakordselt kiirele ja fantastilise viskekäega Kuusmaale alla. �Kuusmaa lõi Kalevi ukse jalaga lahti,� kiidab Riho Soonik tagantjärele.
Jaanuar 1988. �Meeskond vajas kiiremat käiku. Aivar tõi oma agressiivsuse ja kiirusega uue kvaliteedi, uue taseme,� tunnustab toonane Kalevi peatreener Salumets. Juba esimeses mängus Moskva Dünamo vastu lahmis Kuusmaa kiiresti neli kolmest järjest sisse, nii et isegi peatreener ehmatas ning kutsus poisi pingile rahunema.
Tänapäeva noormängijate kombel pingil �oma aega� oodata Kuusmaal ei lastud. �Ta oli Riias valmis mängijaks saanud. Viskasin ta kohe vette. Välja ujus,� muheleb Salumets. �Eks ta natuke närvitses ka. Kussal on üks omadus � kui ta läheb näost roosaks, siis on närv püsti. Esimestes mängudes oli ta ikka roosa, aga tuli olukorrast auga välja.�
Kevad 1991. NSVLiidu meistritiitli toonud ajaloolisel hooajal on Kuusmaa pidurdamatu. Varakevadel Minski RTI vastu lõpetab ta kiirrünnaku enda kohta haruldase pealtpanekuga, ühes mängus Riia VEFi vastu kogub esimese poolajaga 33 punkti. Vahetult enne finaali tabab Kuusmaad ohtlik lihasevenitus, kuid spetsid ja mehe enda tahtmine aitasid välja. Finaalis on kergelt lonkav snaiper taas tasemel.
�Kussa oli ja on mängur. Mitte ainult korvpallis. Tema jaoks on asjad must ja valge � on või ei ole. Impulsiivne, emotsionaalne, kompromissitu võitleja,� hindab Jaak Salumets Kuusmaa natuuri.
Järgmisel hooajal esineb Kalev Euroopa 16 tugevama klubi jõukatsumisel. Tasavägised mängud Tel Avivi Maccabi, FC Barcelona ja Bologna Kinderiga. Kuusmaa parim esitus: 39 punkti Prantsusmaa meistri vastu.
�Välismaale minnes küsisid vastaste treenerid alati, kas �Blond� on kaasas. Kaasas, vastasin. Nii mõnigi küsija kahvatus,� meenutab Salumets.
Salumetsal on huvitav seletus Kuusmaa fenomenaalsetele petteliigutustele, millega mees tervet Euroopat pettis: �Vaata kiiruisutaja tuharalihaseid. Vägevad, eks. Ja vaata Aivari omi. Naljaga pooleks võiks öelda, et Aivari edu saladus peitub tema tagumikus. Ainult äärmiselt tugevad tuharalihased annavad võimaluse selliseid petteid teha.�
Suvi 1993. Eesti saavutab EMil kuuenda koha. Kuusmaa on kogu turniiri üks väljapaistvamaid mängijaid.
Pärast superesinemist EMil tuli pakkumine Panathinaikoselt. Kuusmaa jääb Kreeka kuulsaimasse klubisse kolmeks hooajaks. Kodumaal levivad hämarad jutud topeltkodakondsusest, reetmisest jne.
�Sel ajal situti meid Tiiduga Eesti pressis nii täis, et ma otsustasin intervjuude andmisest igaveseks loobuda,� tuletab Kuusmaa oma pettumust meelde. �Rahvuslased nõudsid meeste skalpe. Sisemuses sain aru, miks Tiit ja Aivar selle valiku tegid. Mehed said lõpuks ometi oma tasemele vastavat väärikat palka,� räägib Salumets.
Kuusmaad Kreekas külastanud ajakirjanik Urmo Soonvald kirjeldab Kreeka elu kui parajat põrgut: �Treeningud on hullumeelsed. Võite-kaotusi elati üle kümme korda rohkem kui siin. Samas oli Aivar seal väga tuntud. Inimesed tulid tänaval ligi, küsisid, kuidas läheb.�
Soonvald ei säästa Kuusmaast rääkides kiidusõnu. Ta peab Kuusmaad väljapaistvaimaks Eesti korvpalluriks. �Ei Sokk ega Müürsepp ulatu temani selles mõttes, kuidas Kuusmaa kaaslased mängima õhutab.�
�Olen kultuuriministeeriumis pettunud, kui Kuusmaad koondisest ovatsioonidega ära ei saadeta,� lisab Soonvald, meenutades Tiit Soku korvpallist ärasaatmist 1998. aastal.
2001. aasta EM-finaalturniiril Kuusmaa ei osalenud. Põhjus jäi tema ning koondist juhendanud Üllar Kerde teada. Versioone oli palju, alates kehvast vormist ja lõpetades sellega, et Kuusmaa ülbitses treeneriga nii palju, et Kerde teistele hoiatuseks staari kõrvale jättis. Koondisel läks nagu läks, vastased olid hirmkõvad. Ja kuigi Kuusmaa lubas juba siis koondisest lõplikult loobuda, mõtles ta ümber, kui meeskonna tüüri juurde tuli Heino Enden.
Kuusmaa otsus nüüd lõplikult loobuda oli paljudele ootamatu. �Saadakse ka minuta hakkama,� ütles ta.
Jaak Salumets leiab, et ega ei saada küll: �Nüüd algab Eestis tõeline snaiperite põud. Läheb hulk aastaid, enne kui tagaliin on taas tasemel.� Järgmiseks Kuusmaa-sarnaseks viskekahuriks ootavad Salumets ja Kuusmaa ise Nybiti noormängijat Gert Dorbekut. �Eks õepoeg minult mingi pisiku kindlasti sai,� on Kuusmaa tulevikumehest rääkides elevil.
"Klubi tasemel jätkan kindlasti selle hooaja lõpuni kui mitte kauem," lubab Kuusmaa. "Motivatsiooni ja võidujanu jagub veel küll."
Jaak Salumets: �Ilus mälestus sellisest mängijast. Olgu nüüd edukas järgmises elus, mis ei ole kaugeltki nii mustvalge. Noorematele aga soovitaks � tehke, mehed, järele.
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aivar Kuusmaa
* 1989. aastal Klaipedas üleminekuturniiril laskis kiirrünnakut realiseerinud Kuusmaa palli lendu ja kukkus maandumisel läbi pehkinud põrandalaudade. Veiko Jurkatamm ristis meeskonnakaaslase Sumo�ks.
* Kuusmaa abikaasa Mari on seitsmekordne Eesti meister lauatennises. Aivar palus oma tulevase kätt Tartu-Tallinna liinibussis 1989. aasta suvel. Neil on kaks tütart: 12-aastane Getter ja 4-aastane Gertrud.
* Kuusmaa ei armasta lendamist. 88ndal lendas Kalevi meeskond Kuibõ�evi (nüüd Samaara). Oli väga tugev torm ja lennuk pidi tegema vahemaandumise Togliattis. Kaks meest � Sokk ja Kuusmaa, selle asemel, et edasi lennata, tellisid takso ja läbisid 100 kilomeetrise vahemaa kindlal maal.
* Teadaolevalt mänginud Eesti liigas 217 kohtumist, visanud 4240 punkti. Keskmiselt 19,5 mängus. Kolmepunktiviskeid kokku 2014, neist tabanud 849. See on liiga parim näitaja. Ühe mängu rekord liigas hooajast 92/93 � 50 punkti, sealhulgas 13 �kolmest�.
Eesti ja Poola mängu viimane veerandaeg. Seis on 76:52, mäng on tehtud. Aivar Kuusmaa efektne sööt Martin Müürsepale korvi kohale, viimane toob kaks punkti. Mõlemad tulevad rõõmsa näoga pingile. �Sellise hetkega on ilus koondisest lahkuda,� ütleb Kuusmaa pärast mängu ajakirjanikele. Otsus osutub lõplikuks, Prantsusmaale Kuusmaa ei sõitnud, kuigi teoreetilised edasipääsulootused ei olnud veel kadunud.
Sügis 1976. Aivar teeb Heino Rebase juhendamisel kaasa esimeses korvpallitrennis.
�Vaadake seda blondi poissi, vaadake millised kassilikud liigutused. Temast tuleb hea mängija,� ütleb Rebane. See poiss oli Aivar Kuusmaa.
Rebane meenutab üheksa-aastast Kuusmaad kui väga kiiret, elavat ja uudishimulikku poissi. �Pisike trullakas hästi heleda peaga. Küsis ja uuris kogu aeg. Kõige kohta jagus küsimusi. Kurat, sa küsid nii palju, käis peast läbi,� naerab Rebane.
Sügis 1982. Kuusmaa üritab TSIKi õppima asuda, kuid esimesel katsel ebaõnnestunult. �Olin liiga väikest kasvu, napilt üle 1.70. Ei nähtud perspektiivi. Aga juba samal suvel viskasin mingi 12 sentimeetrit juurde�
Aasta pärast läheb paremini. TSIKis jääb Kuusmaa silma nii koolis tüdrukuid treeninud Jaak Salumetsale kui ka Liidu juunioride koondise treeneritele.
�Järgnesid võistlusreisid mööda Venemaa avarusi. Niipalju sellest värgist kasu oli, et aega teenima pääsesin Riia ASKsse,� räägib Kuusmaa.
Sügis 1985. Ajateenistus nõukogude armees. Kaks aastat korvpalli Riia ASK ridades esiliiga keskmike hulgas.
�Aivar oli ASKs põhitegija, kuigi meeskonnas olid ka Gundars Vetra ja paar praegustki Läti koondislast. Kuldse käega vend,� kiidab Kuusmaa tiimikaaslane Riia ASK ja hiljem Kalevi päevilt Ivo Saksakulm.
�Pane tähele, treener � ma tulen Eestisse tagasi ja lükkan vanad olijad eest,� lubas 20aastane Kuusmaa siis Heino Rebasele üht Kalevi mängu vaadates. Noormees oli parajasti sõjaväest puhkusele saanud. Ja pidas oma sõna � 80ndate teise poole Kalevi põhitagamängijad Aivar Toomiste ja Taavi Reigam jäid endast nooremale, erakordselt kiirele ja fantastilise viskekäega Kuusmaale alla. �Kuusmaa lõi Kalevi ukse jalaga lahti,� kiidab Riho Soonik tagantjärele.
Jaanuar 1988. �Meeskond vajas kiiremat käiku. Aivar tõi oma agressiivsuse ja kiirusega uue kvaliteedi, uue taseme,� tunnustab toonane Kalevi peatreener Salumets. Juba esimeses mängus Moskva Dünamo vastu lahmis Kuusmaa kiiresti neli kolmest järjest sisse, nii et isegi peatreener ehmatas ning kutsus poisi pingile rahunema.
Tänapäeva noormängijate kombel pingil �oma aega� oodata Kuusmaal ei lastud. �Ta oli Riias valmis mängijaks saanud. Viskasin ta kohe vette. Välja ujus,� muheleb Salumets. �Eks ta natuke närvitses ka. Kussal on üks omadus � kui ta läheb näost roosaks, siis on närv püsti. Esimestes mängudes oli ta ikka roosa, aga tuli olukorrast auga välja.�
Kevad 1991. NSVLiidu meistritiitli toonud ajaloolisel hooajal on Kuusmaa pidurdamatu. Varakevadel Minski RTI vastu lõpetab ta kiirrünnaku enda kohta haruldase pealtpanekuga, ühes mängus Riia VEFi vastu kogub esimese poolajaga 33 punkti. Vahetult enne finaali tabab Kuusmaad ohtlik lihasevenitus, kuid spetsid ja mehe enda tahtmine aitasid välja. Finaalis on kergelt lonkav snaiper taas tasemel.
�Kussa oli ja on mängur. Mitte ainult korvpallis. Tema jaoks on asjad must ja valge � on või ei ole. Impulsiivne, emotsionaalne, kompromissitu võitleja,� hindab Jaak Salumets Kuusmaa natuuri.
Järgmisel hooajal esineb Kalev Euroopa 16 tugevama klubi jõukatsumisel. Tasavägised mängud Tel Avivi Maccabi, FC Barcelona ja Bologna Kinderiga. Kuusmaa parim esitus: 39 punkti Prantsusmaa meistri vastu.
�Välismaale minnes küsisid vastaste treenerid alati, kas �Blond� on kaasas. Kaasas, vastasin. Nii mõnigi küsija kahvatus,� meenutab Salumets.
Salumetsal on huvitav seletus Kuusmaa fenomenaalsetele petteliigutustele, millega mees tervet Euroopat pettis: �Vaata kiiruisutaja tuharalihaseid. Vägevad, eks. Ja vaata Aivari omi. Naljaga pooleks võiks öelda, et Aivari edu saladus peitub tema tagumikus. Ainult äärmiselt tugevad tuharalihased annavad võimaluse selliseid petteid teha.�
Suvi 1993. Eesti saavutab EMil kuuenda koha. Kuusmaa on kogu turniiri üks väljapaistvamaid mängijaid.
Pärast superesinemist EMil tuli pakkumine Panathinaikoselt. Kuusmaa jääb Kreeka kuulsaimasse klubisse kolmeks hooajaks. Kodumaal levivad hämarad jutud topeltkodakondsusest, reetmisest jne.
�Sel ajal situti meid Tiiduga Eesti pressis nii täis, et ma otsustasin intervjuude andmisest igaveseks loobuda,� tuletab Kuusmaa oma pettumust meelde. �Rahvuslased nõudsid meeste skalpe. Sisemuses sain aru, miks Tiit ja Aivar selle valiku tegid. Mehed said lõpuks ometi oma tasemele vastavat väärikat palka,� räägib Salumets.
Kuusmaad Kreekas külastanud ajakirjanik Urmo Soonvald kirjeldab Kreeka elu kui parajat põrgut: �Treeningud on hullumeelsed. Võite-kaotusi elati üle kümme korda rohkem kui siin. Samas oli Aivar seal väga tuntud. Inimesed tulid tänaval ligi, küsisid, kuidas läheb.�
Soonvald ei säästa Kuusmaast rääkides kiidusõnu. Ta peab Kuusmaad väljapaistvaimaks Eesti korvpalluriks. �Ei Sokk ega Müürsepp ulatu temani selles mõttes, kuidas Kuusmaa kaaslased mängima õhutab.�
�Olen kultuuriministeeriumis pettunud, kui Kuusmaad koondisest ovatsioonidega ära ei saadeta,� lisab Soonvald, meenutades Tiit Soku korvpallist ärasaatmist 1998. aastal.
2001. aasta EM-finaalturniiril Kuusmaa ei osalenud. Põhjus jäi tema ning koondist juhendanud Üllar Kerde teada. Versioone oli palju, alates kehvast vormist ja lõpetades sellega, et Kuusmaa ülbitses treeneriga nii palju, et Kerde teistele hoiatuseks staari kõrvale jättis. Koondisel läks nagu läks, vastased olid hirmkõvad. Ja kuigi Kuusmaa lubas juba siis koondisest lõplikult loobuda, mõtles ta ümber, kui meeskonna tüüri juurde tuli Heino Enden.
Kuusmaa otsus nüüd lõplikult loobuda oli paljudele ootamatu. �Saadakse ka minuta hakkama,� ütles ta.
Jaak Salumets leiab, et ega ei saada küll: �Nüüd algab Eestis tõeline snaiperite põud. Läheb hulk aastaid, enne kui tagaliin on taas tasemel.� Järgmiseks Kuusmaa-sarnaseks viskekahuriks ootavad Salumets ja Kuusmaa ise Nybiti noormängijat Gert Dorbekut. �Eks õepoeg minult mingi pisiku kindlasti sai,� on Kuusmaa tulevikumehest rääkides elevil.
"Klubi tasemel jätkan kindlasti selle hooaja lõpuni kui mitte kauem," lubab Kuusmaa. "Motivatsiooni ja võidujanu jagub veel küll."
Jaak Salumets: �Ilus mälestus sellisest mängijast. Olgu nüüd edukas järgmises elus, mis ei ole kaugeltki nii mustvalge. Noorematele aga soovitaks � tehke, mehed, järele.
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aivar Kuusmaa
* 1989. aastal Klaipedas üleminekuturniiril laskis kiirrünnakut realiseerinud Kuusmaa palli lendu ja kukkus maandumisel läbi pehkinud põrandalaudade. Veiko Jurkatamm ristis meeskonnakaaslase Sumo�ks.
* Kuusmaa abikaasa Mari on seitsmekordne Eesti meister lauatennises. Aivar palus oma tulevase kätt Tartu-Tallinna liinibussis 1989. aasta suvel. Neil on kaks tütart: 12-aastane Getter ja 4-aastane Gertrud.
* Kuusmaa ei armasta lendamist. 88ndal lendas Kalevi meeskond Kuibõ�evi (nüüd Samaara). Oli väga tugev torm ja lennuk pidi tegema vahemaandumise Togliattis. Kaks meest � Sokk ja Kuusmaa, selle asemel, et edasi lennata, tellisid takso ja läbisid 100 kilomeetrise vahemaa kindlal maal.
* Teadaolevalt mänginud Eesti liigas 217 kohtumist, visanud 4240 punkti. Keskmiselt 19,5 mängus. Kolmepunktiviskeid kokku 2014, neist tabanud 849. See on liiga parim näitaja. Ühe mängu rekord liigas hooajast 92/93 � 50 punkti, sealhulgas 13 �kolmest�.
-
pelmeen
Samal ajal kui meie kümnevõistluse endine rekordimees Andrei Nazarov ja seitsmevõistluses maailma koorekihti kuulunud leedulanna Remigija Nazaroviene üritavad vähemalt kuut Eesti kergejõustiklast Pekingi olümpiamängudele aidata, sirgub nende poeg Deividas Nazarovas Leedus korvpallitäheks.
Nädalavahetusel üle pika aja Leedus käinud Andrei Nazarov märgib rahulolevalt, et poeg astus arenguredelil järjekordse sammu. Ta pääses korvpalliriigi superklubi Vilniuse Lietuvos Rytase järelkasvumeeskonda ja sõidab aasta vanemate poistega Belgradi turniirile.
Eelmisel suvel jälgisid kooselu lõpetanud Andrei Nazarov ja Remigija Nazaroviene interneti kaudu, kuidas läheb Leedu 16aastaste koondise 194 sentimeetri pikkusel ääremängijal Deividas Nazarovasel Kreekas Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril.
"Mul olid närvid päris püsti," ütleb Remigija Nazaroviene lõbusalt, kui meenutab pojale pöidlahoidmist. "Deividas saatis kogu turniiri vältel telefonisõnumeid. Kreekas valitses toona tohutu kuumus. Ta võrdles seda katsumust kümnevõistlusega, mis on samuti pikk ja raske."
Noorte EMil rõõmustas nii iseennast kui ka vanemaid
Ka Andrei Nazarovil pulbitses sisimas enneolematu ootusärevus. "Võidud rõõmustasid, kaotused kurvastasid," lausub papa. "Kahju, et Leedu poolfinaalis Serbiale alla jäi. Enne viimast veerandaega juhtisid leedulased viie punktiga, kuid kaotasid kümne punktiga."
Kui Leedu oli pronksimängus alistanud Türgi, valdas Andrei Nazarovit ja Remigija Nazarovienet eriline rõõm. Just nende poja tabamus murdis lõplikult türklaste selgroo. Remigija Nazaroviene sõitis Tallinnast Vilniusesse ja õnnitles Deividast lennujaamas suure kordamineku puhul.
Deividas Nazarovasele oli EMi medal parim tasu laagrites tehtud ennastohverdava töö eest. "Koondisse saamine kujunes väga raskeks," ütleb ta. "Erinevalt varasematest treeningutest muutus harjutamine tunduvalt intensiivsemaks. Mõnikord tuli meil kolm korda päevas higi valada."
Leedu timmis vormi kodumaal eri linnades. "Peatreener otsis turniiriks parimat koosseisu, armu ei antud kellelegi," lausub Deividas Nazarovas. "EMi kolmanda koha kohtumine Türgiga oli väga äge heitlus. Otsustavaks sai meie parem ettevalmistus ja kiire tegutsemine."
Andrei Nazarov nimetab 22. aprillil 17. sünnipäeva tähistavat poega usinaks töömesilaseks. "Deividas on tugev kaitsemängija," arutleb isa. "Ta peab ohjeldama vastaste ohtlikemaid pallureid. Tihti tuleb teha palju vigu. Punktide viskamine ei ole Deividase ülesanne."
Hämmastas korvpallitreenereid heade kehaliste võimetega
Kümneaastaselt Leedu kõigi aegade ühe parima korvpalluri Šarunas Marciulionise koolis harjutamist alustanud Deividas Nazarovase kehalised võimed hämmastasid treenereid. "Ta püstitas katsetel ühes harjutuses korvpallikooli rekordi," nendib Remigija Nazaroviene.
"See näitas, et Deividas on kiire," jätkab ema. "Teda teati kui kergejõustiklaste last. Arvati, et küllap on poiss millegagi tegelnud. Tegelikult polnud. Kui Deividas oli väike, käis mu ema temaga jalutamas. Ta imestas, et sportlaste järeltulija ei suuda isegi korralikult rippuda."
Samas oskas Deividas Nazarovas harjutusi hiilgavalt imiteerida. "Tõkkejooksu proovis kodus üle toolide," krutib Remigija Nazaroviene ajaratast. Andrei Nazarov täiendab: "Kui Deividas oli telerist mõnda jalgpalli tiitlivõistlust vaadanud, jäljendas ta hiljem lööke."
Tippkergejõustiklastest vanemad ei sundinud poega iga hinna eest spordialade kuningannale truudust vanduma. Leedu kultusala korvpalli valimine tundus neile õige samm. "Deividase otsus rõõmustas mind, pallimängud on mulle kogu elu meeldinud," kinnitab Andrei Nazarov.
Naljaga pooleks võib öelda, et spordipisikuga nakatus Deividas Nazarovas juba siis, kui ta vanemate treeningute ajal staadionil lapsevankris lamas. Ent Remigija Nazaroviene sõnul kantseldas tihti poissi tema vanaema, kes otsustas enne õiget aega pensionile jääda.
"Ma tahtsin väga 1992. aastal Barcelona olümpiamängudele pääseda," pajatab Remigija Nazaroviene. "Poja kasvatamise ja tippspordi ühendamine oli keeruline. Paljud võtsid lapse laagrisse kaasa. Kuid mitmevõistleja treeningud on pikad, pärast harjutamist vajad unerahu."
Loodab pääseda Leedu meeste korvpallikoondisse
Saatuse keerdkäigud on tinginud olukorra, et vanaema hoolitseb praegugi Deividas Nazarovase hea käekäigu eest. Eestis treenerina leiba teeniva Remigija Nazaroviene kinnitusel oskab tema suurtele elukogemustele toetuv ema lapselapse soove ja mõtteid sõnadeta mõista.
Remigija Nazaroviene üritab igal võimalusel poja Vilniuses toimuvaid mänge vaatama sõita. Andrei Nazarov põikab Leetu harva, mullu käis ta lapse etteasteid kaemas Riias. "Arvuti kaudu suhtleme üle päeva," lausub järeltulijat sagedamini näha ihkav Andrei Nazarov.
Remigija Nazarovienet rõõmustab, et poeg küsib alati, millal ta koju tuleb. "Samas on Deividas 16aastane – selles vanuses arvavad paljud poisid, et ema polegi vaja. Ta on mulle kõige tähtsam! Arutame asju avameelselt. Mu ema haarab vahel kätega peast ja hüüatab: millest te räägite!"
NBA staari Kobe Bryantit ning kaasmaalastest pallivõlureid Ramunas Šiškauskast ja Linas Kleizat eeskujuks nimetava Deividas Nazarovase kindel eesmärk on jõuda Leedu meeste koondisse. Mõistagi annab vapper noormees endale aru, et ülesanne ei kuulu just kergete kilda.
Deividas Nazarovas kuulab muheledes ajakirjanduslikku spekulatsiooni: kui Leedu koondise uks talle suletuks jääb, võib pürgida ka Eesti meeskonda. "Usun, et Leedu koondisse on võimalik pääseda. Kui see ei õnnestu, eks siis vaata, mida tulevik toob," lisab ta diplomaatiliselt.
Nazarovas räägib sõpradega korvpallist isegi vabal ajal
Tippsportlaseks otsustas Deividas Nazarovas saada neli aastat tagasi. Ta pole veel kordagi kahetsenud, et käib iga päev korvpalli mängimas. Tulevikulootus armastab ka vabal ajal sõpradega spordist rääkida. "Meeste olulisi kohtumisi vaatame kohvikus, kus on suur ekraan," lausub ta.
Remigija Nazaroviene sõnul on poeg võistkonnakaaslastega kokku kasvanud. "Kui Deividas EMilt koju jõudis, ei püsinud ta viit minutitki toas. Ütles: "Ma tahan tagasi poiste juurde!" Tore, et Deividas korvpalli nii armastab ja et neil on võistkonnavaim," nendib Remigija Nazaroviene
Kahju et Kalevisse ei taha pürgida :/
Nädalavahetusel üle pika aja Leedus käinud Andrei Nazarov märgib rahulolevalt, et poeg astus arenguredelil järjekordse sammu. Ta pääses korvpalliriigi superklubi Vilniuse Lietuvos Rytase järelkasvumeeskonda ja sõidab aasta vanemate poistega Belgradi turniirile.
Eelmisel suvel jälgisid kooselu lõpetanud Andrei Nazarov ja Remigija Nazaroviene interneti kaudu, kuidas läheb Leedu 16aastaste koondise 194 sentimeetri pikkusel ääremängijal Deividas Nazarovasel Kreekas Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril.
"Mul olid närvid päris püsti," ütleb Remigija Nazaroviene lõbusalt, kui meenutab pojale pöidlahoidmist. "Deividas saatis kogu turniiri vältel telefonisõnumeid. Kreekas valitses toona tohutu kuumus. Ta võrdles seda katsumust kümnevõistlusega, mis on samuti pikk ja raske."
Noorte EMil rõõmustas nii iseennast kui ka vanemaid
Ka Andrei Nazarovil pulbitses sisimas enneolematu ootusärevus. "Võidud rõõmustasid, kaotused kurvastasid," lausub papa. "Kahju, et Leedu poolfinaalis Serbiale alla jäi. Enne viimast veerandaega juhtisid leedulased viie punktiga, kuid kaotasid kümne punktiga."
Kui Leedu oli pronksimängus alistanud Türgi, valdas Andrei Nazarovit ja Remigija Nazarovienet eriline rõõm. Just nende poja tabamus murdis lõplikult türklaste selgroo. Remigija Nazaroviene sõitis Tallinnast Vilniusesse ja õnnitles Deividast lennujaamas suure kordamineku puhul.
Deividas Nazarovasele oli EMi medal parim tasu laagrites tehtud ennastohverdava töö eest. "Koondisse saamine kujunes väga raskeks," ütleb ta. "Erinevalt varasematest treeningutest muutus harjutamine tunduvalt intensiivsemaks. Mõnikord tuli meil kolm korda päevas higi valada."
Leedu timmis vormi kodumaal eri linnades. "Peatreener otsis turniiriks parimat koosseisu, armu ei antud kellelegi," lausub Deividas Nazarovas. "EMi kolmanda koha kohtumine Türgiga oli väga äge heitlus. Otsustavaks sai meie parem ettevalmistus ja kiire tegutsemine."
Andrei Nazarov nimetab 22. aprillil 17. sünnipäeva tähistavat poega usinaks töömesilaseks. "Deividas on tugev kaitsemängija," arutleb isa. "Ta peab ohjeldama vastaste ohtlikemaid pallureid. Tihti tuleb teha palju vigu. Punktide viskamine ei ole Deividase ülesanne."
Hämmastas korvpallitreenereid heade kehaliste võimetega
Kümneaastaselt Leedu kõigi aegade ühe parima korvpalluri Šarunas Marciulionise koolis harjutamist alustanud Deividas Nazarovase kehalised võimed hämmastasid treenereid. "Ta püstitas katsetel ühes harjutuses korvpallikooli rekordi," nendib Remigija Nazaroviene.
"See näitas, et Deividas on kiire," jätkab ema. "Teda teati kui kergejõustiklaste last. Arvati, et küllap on poiss millegagi tegelnud. Tegelikult polnud. Kui Deividas oli väike, käis mu ema temaga jalutamas. Ta imestas, et sportlaste järeltulija ei suuda isegi korralikult rippuda."
Samas oskas Deividas Nazarovas harjutusi hiilgavalt imiteerida. "Tõkkejooksu proovis kodus üle toolide," krutib Remigija Nazaroviene ajaratast. Andrei Nazarov täiendab: "Kui Deividas oli telerist mõnda jalgpalli tiitlivõistlust vaadanud, jäljendas ta hiljem lööke."
Tippkergejõustiklastest vanemad ei sundinud poega iga hinna eest spordialade kuningannale truudust vanduma. Leedu kultusala korvpalli valimine tundus neile õige samm. "Deividase otsus rõõmustas mind, pallimängud on mulle kogu elu meeldinud," kinnitab Andrei Nazarov.
Naljaga pooleks võib öelda, et spordipisikuga nakatus Deividas Nazarovas juba siis, kui ta vanemate treeningute ajal staadionil lapsevankris lamas. Ent Remigija Nazaroviene sõnul kantseldas tihti poissi tema vanaema, kes otsustas enne õiget aega pensionile jääda.
"Ma tahtsin väga 1992. aastal Barcelona olümpiamängudele pääseda," pajatab Remigija Nazaroviene. "Poja kasvatamise ja tippspordi ühendamine oli keeruline. Paljud võtsid lapse laagrisse kaasa. Kuid mitmevõistleja treeningud on pikad, pärast harjutamist vajad unerahu."
Loodab pääseda Leedu meeste korvpallikoondisse
Saatuse keerdkäigud on tinginud olukorra, et vanaema hoolitseb praegugi Deividas Nazarovase hea käekäigu eest. Eestis treenerina leiba teeniva Remigija Nazaroviene kinnitusel oskab tema suurtele elukogemustele toetuv ema lapselapse soove ja mõtteid sõnadeta mõista.
Remigija Nazaroviene üritab igal võimalusel poja Vilniuses toimuvaid mänge vaatama sõita. Andrei Nazarov põikab Leetu harva, mullu käis ta lapse etteasteid kaemas Riias. "Arvuti kaudu suhtleme üle päeva," lausub järeltulijat sagedamini näha ihkav Andrei Nazarov.
Remigija Nazarovienet rõõmustab, et poeg küsib alati, millal ta koju tuleb. "Samas on Deividas 16aastane – selles vanuses arvavad paljud poisid, et ema polegi vaja. Ta on mulle kõige tähtsam! Arutame asju avameelselt. Mu ema haarab vahel kätega peast ja hüüatab: millest te räägite!"
NBA staari Kobe Bryantit ning kaasmaalastest pallivõlureid Ramunas Šiškauskast ja Linas Kleizat eeskujuks nimetava Deividas Nazarovase kindel eesmärk on jõuda Leedu meeste koondisse. Mõistagi annab vapper noormees endale aru, et ülesanne ei kuulu just kergete kilda.
Deividas Nazarovas kuulab muheledes ajakirjanduslikku spekulatsiooni: kui Leedu koondise uks talle suletuks jääb, võib pürgida ka Eesti meeskonda. "Usun, et Leedu koondisse on võimalik pääseda. Kui see ei õnnestu, eks siis vaata, mida tulevik toob," lisab ta diplomaatiliselt.
Nazarovas räägib sõpradega korvpallist isegi vabal ajal
Tippsportlaseks otsustas Deividas Nazarovas saada neli aastat tagasi. Ta pole veel kordagi kahetsenud, et käib iga päev korvpalli mängimas. Tulevikulootus armastab ka vabal ajal sõpradega spordist rääkida. "Meeste olulisi kohtumisi vaatame kohvikus, kus on suur ekraan," lausub ta.
Remigija Nazaroviene sõnul on poeg võistkonnakaaslastega kokku kasvanud. "Kui Deividas EMilt koju jõudis, ei püsinud ta viit minutitki toas. Ütles: "Ma tahan tagasi poiste juurde!" Tore, et Deividas korvpalli nii armastab ja et neil on võistkonnavaim," nendib Remigija Nazaroviene
Kahju et Kalevisse ei taha pürgida :/
Samal ajal kui meie kümnevõistluse endine rekordimees Andrei Nazarov ja seitsmevõistluses maailma koorekihti kuulunud leedulanna Remigija Nazaroviene üritavad vähemalt kuut Eesti kergejõustiklast Pekingi olümpiamängudele aidata, sirgub nende poeg Deividas Nazarovas Leedus korvpallitäheks.TDK kirjutas:Väga hea uudis, aga mulle jäi arusaamatuks, mis rahvusest antud isikud on ?
Andreid eestlane, tema naine leedukas ja poeg kh leedukas
Siim-Sander Vene pääses Leedu korvpalli esiliiga finaali
Siim-Sander Vene jõudis Kaunase žalgirise duubelmeeskonna ridades Leedu korvpallimeistrivõistluste esiliigas finaali, kui alistas poolfinaalis põhiturniiri võitja Utena Juventuse mängudega 3:1.
Neljanda mängu võitis žalgiris 99:66, Vene mängis 22 minutit ja viskas 8 punkti.
Kui žalgirise duubel võidab esiliiga, pääseb ta meistriliigasse, ehkki paljudes riikides on seadus, et ühe klubi kaks tiimi ei tohi kõrgseltskonnas osaleda. Leedus seda klauslit pole.
Siim-Sander Vene jõudis Kaunase žalgirise duubelmeeskonna ridades Leedu korvpallimeistrivõistluste esiliigas finaali, kui alistas poolfinaalis põhiturniiri võitja Utena Juventuse mängudega 3:1.
Neljanda mängu võitis žalgiris 99:66, Vene mängis 22 minutit ja viskas 8 punkti.
Kui žalgirise duubel võidab esiliiga, pääseb ta meistriliigasse, ehkki paljudes riikides on seadus, et ühe klubi kaks tiimi ei tohi kõrgseltskonnas osaleda. Leedus seda klauslit pole.
Ohoh. Oleks siis õnn, et järgmine hooaegki mängib seal. (Kui meistriliigasse pääsevad)marxx762 kirjutas:Siim-Sander Vene pääses Leedu korvpalli esiliiga finaali
Siim-Sander Vene jõudis Kaunase žalgirise duubelmeeskonna ridades Leedu korvpallimeistrivõistluste esiliigas finaali, kui alistas poolfinaalis põhiturniiri võitja Utena Juventuse mängudega 3:1.
Neljanda mängu võitis žalgiris 99:66, Vene mängis 22 minutit ja viskas 8 punkti.
Kui žalgirise duubel võidab esiliiga, pääseb ta meistriliigasse, ehkki paljudes riikides on seadus, et ühe klubi kaks tiimi ei tohi kõrgseltskonnas osaleda. Leedus seda klauslit pole.
SLÕL: Rocki mehed terved, Kalevil mured tsentritega
29.03.2008
Tartu Ülikool Rock ja BC Kalev/Cramo peavad täna Balti liiga kaheksandikfinaali kordusmängud võõrsil, Rock sõitis eile Šiauliaisse ja Kalev Ventspilsi, kirjutab SL Õhtuleht.
Eesti klubide stardipositsioon on erinev – Kalev alustab 15punktilises edu-, Rock kahepunktilises kaotusseisus. Ent kui tartlaste keskmängija Brian Cusworth on oma jala terveks saanud, siis Kalevi pikim mees Dušan Jelic pidi treeninguid jalavalu tõttu vahele jätma.
"Jelicil hakkas valutama achil-leuse kõõlus," tõdes peatreener Veselin Matic. "Ja Travis Reedi seis on samasugune nagu viimasel ajal ikka. See pole meile üldse hea, mõlemal keskmängijal on probleeme. Loodan, et Jelic saab mängida."
SL ÕHTULEHT
29.03.2008
Tartu Ülikool Rock ja BC Kalev/Cramo peavad täna Balti liiga kaheksandikfinaali kordusmängud võõrsil, Rock sõitis eile Šiauliaisse ja Kalev Ventspilsi, kirjutab SL Õhtuleht.
Eesti klubide stardipositsioon on erinev – Kalev alustab 15punktilises edu-, Rock kahepunktilises kaotusseisus. Ent kui tartlaste keskmängija Brian Cusworth on oma jala terveks saanud, siis Kalevi pikim mees Dušan Jelic pidi treeninguid jalavalu tõttu vahele jätma.
"Jelicil hakkas valutama achil-leuse kõõlus," tõdes peatreener Veselin Matic. "Ja Travis Reedi seis on samasugune nagu viimasel ajal ikka. See pole meile üldse hea, mõlemal keskmängijal on probleeme. Loodan, et Jelic saab mängida."
SL ÕHTULEHT
-
kalevcramo
- Kasutaja
- Postitusi: 1092
- Liitunud: 16 Veebr 2008, 23:16
www.DELFI.ee
31. märts 2008 18:58
Täna sõlmis Eesti Korvpalliliidu president Peep Aaviksoo kokkuleppe Tartu Ülikool Rocki peatreeneri Üllar Kerdega, mille alusel Kerde asub juhendama Eesti rahvuskoondist järgmise EM kvalifikatsioonitsükli ajal.
EKL juhatus tunnustab rahvuskoondise edukat esinemist ning arengut viimastel aastatel ning seetõttu otsustati asuda uue juhendaja otsimisel läbirääkimistesse eeskätt koondist seni juhendanud treeneritega.
Üllar Kerde kavad sisaldavad meeskonna senise kursi ja algatatud töö jätkamist. Lisaks saab Kerde ülesandeks koostöö noortekoondiste peatreeneritega, et viia põhikoondise treeningmetoodika ning mängutaktika põhitõed tulevaste koondise mängijateni varasemas eas. Üllar Kerdel on volitused oma abiliste nimetamiseks. “Näen kindlasti Tiit Soku jätkamist koondise juures,” ütles Kerde. “Kohtume Tiiduga lähipäevil, et kokku leppida täpne tööjaotus ja arutada treeeningkavade plaane.” Leping on sõlmitud kaheaastase tsükli lõpuni optsiooniga pikendada seda sama perioodi võrra.
päris kõva värk
31. märts 2008 18:58
Täna sõlmis Eesti Korvpalliliidu president Peep Aaviksoo kokkuleppe Tartu Ülikool Rocki peatreeneri Üllar Kerdega, mille alusel Kerde asub juhendama Eesti rahvuskoondist järgmise EM kvalifikatsioonitsükli ajal.
EKL juhatus tunnustab rahvuskoondise edukat esinemist ning arengut viimastel aastatel ning seetõttu otsustati asuda uue juhendaja otsimisel läbirääkimistesse eeskätt koondist seni juhendanud treeneritega.
Üllar Kerde kavad sisaldavad meeskonna senise kursi ja algatatud töö jätkamist. Lisaks saab Kerde ülesandeks koostöö noortekoondiste peatreeneritega, et viia põhikoondise treeningmetoodika ning mängutaktika põhitõed tulevaste koondise mängijateni varasemas eas. Üllar Kerdel on volitused oma abiliste nimetamiseks. “Näen kindlasti Tiit Soku jätkamist koondise juures,” ütles Kerde. “Kohtume Tiiduga lähipäevil, et kokku leppida täpne tööjaotus ja arutada treeeningkavade plaane.” Leping on sõlmitud kaheaastase tsükli lõpuni optsiooniga pikendada seda sama perioodi võrra.
päris kõva värk
Kui Martin Müürsepp ja Martin Viiask kõrvale jätta, on kõik Kalev/Cramo korvpallimeeskonna mängijad terved ja valmistuvad hoolega laupäevaseks Balti liiga play-offi teise ringi avamänguks Riia ASK vastu.
“Kõik mängijad on terved ja teevad kõvasti trenni. Vaid Jelicil on oma parema jala achilleuse kõõlusega väikseid probleeme,” sõnas Kalevi füsioterapeut Priit Lehismets Delfile.
“Jelic on hommikused treeningud vahele jätnud, kuid õhtul käinud pidevalt visketrenni tegemas. Muidu on ta treeninud jõusaalis,” lisas Lehismets. “Tänasest liitub aga Jelic treeningutega juba täismahus.”
Martin Müürsepp käib taastusravis, kuid tema platsile naasmise aeg on endiselt lahtine. “Müürsepp ütles eile, et jalg teeb talle ikka veel valu. Otse saab ta joosta, aga kui astub kõrvale, siis tunneb endiselt valu. Aga ta käib taastusravis ja paraneb tasapisi,” kommenteeris Lehismets.
“Seda, millal Müürsepp võib platsile pääseda, ei oska hetkel öelda. Eks ta peab oma enesetunde järgi vaatama,” lisas Lehismets.
Martin Viiask vigastas eelmise aasta detsembris põlvemeniskit ja ravib hetkel vigastust.
Kalevi avamäng Riia ASK vastu on sel laupäeval, 05. aprillil, kell 16.00 Saku Suurhallis. Kuigi põhihooajal kaotas Kalev mõlemad mängud, on nad viimastest mängudest saanud kindlasti kõvasti innustust ning üritavad kahtlemata võtta ka järgmise lõunanaabrite meeskonna skalpi.
Erinevalt Kalevist jõudis Riia ASK teise ringi läbi mõningate raskuste. Üllatuslikult kaotati võõrsil II divisjoni võitjale, Kedainiai Nevezise meeskonnale. Kodus saadi küll suureskooriline revanš, kuid oma haavatavust näidati siiski.
“Kõik mängijad on terved ja teevad kõvasti trenni. Vaid Jelicil on oma parema jala achilleuse kõõlusega väikseid probleeme,” sõnas Kalevi füsioterapeut Priit Lehismets Delfile.
“Jelic on hommikused treeningud vahele jätnud, kuid õhtul käinud pidevalt visketrenni tegemas. Muidu on ta treeninud jõusaalis,” lisas Lehismets. “Tänasest liitub aga Jelic treeningutega juba täismahus.”
Martin Müürsepp käib taastusravis, kuid tema platsile naasmise aeg on endiselt lahtine. “Müürsepp ütles eile, et jalg teeb talle ikka veel valu. Otse saab ta joosta, aga kui astub kõrvale, siis tunneb endiselt valu. Aga ta käib taastusravis ja paraneb tasapisi,” kommenteeris Lehismets.
“Seda, millal Müürsepp võib platsile pääseda, ei oska hetkel öelda. Eks ta peab oma enesetunde järgi vaatama,” lisas Lehismets.
Martin Viiask vigastas eelmise aasta detsembris põlvemeniskit ja ravib hetkel vigastust.
Kalevi avamäng Riia ASK vastu on sel laupäeval, 05. aprillil, kell 16.00 Saku Suurhallis. Kuigi põhihooajal kaotas Kalev mõlemad mängud, on nad viimastest mängudest saanud kindlasti kõvasti innustust ning üritavad kahtlemata võtta ka järgmise lõunanaabrite meeskonna skalpi.
Erinevalt Kalevist jõudis Riia ASK teise ringi läbi mõningate raskuste. Üllatuslikult kaotati võõrsil II divisjoni võitjale, Kedainiai Nevezise meeskonnale. Kodus saadi küll suureskooriline revanš, kuid oma haavatavust näidati siiski.
YNWA
SLÕL: Kalevi balkanlased poliitikast ei räägi
04.04.2008
Mateo Kedzo, Dušan Jelic, Veselin Matic ja Bojan Pelkic hoiavad Eestis elades kokku, kirjutab SL Õhtuleht.
Balkani rahvaste ajalugu võib küll olla kirju ja verine, kuid BC Kalev/Cramo korvpallimeeskonna horvaadist, bosnialasest ning kahest serblasest koosnev nelik hoiab võõral maal kokku nagu parimad sõbrad.
Serblasest peatreener Veselin Matic distantsi hoidmiseks hoolealustega sõbrasuhetesse küll ei lasku, kuid tema kaasmaalane Dušan Jelic, horvaat Mateo Kedzo ja Bojan Pelkic on enda sõnul väga head sõbrad. Keerukast Balkani poliitikast korvpallurid omavahel ei räägi.
"Poliitikast me ei räägi, sellel ei ole meie eluga mingit pistmist," ütleb 23aastane Kedzo. "Need siin on mu spordisõbrad. Meie riikide verist minevikku ei unusta keegi, aga inimesed üritavad valusat minevikku seljataha jätta ja normaalselt edasi elada."
SL ÕHTULEHT
04.04.2008
Mateo Kedzo, Dušan Jelic, Veselin Matic ja Bojan Pelkic hoiavad Eestis elades kokku, kirjutab SL Õhtuleht.
Balkani rahvaste ajalugu võib küll olla kirju ja verine, kuid BC Kalev/Cramo korvpallimeeskonna horvaadist, bosnialasest ning kahest serblasest koosnev nelik hoiab võõral maal kokku nagu parimad sõbrad.
Serblasest peatreener Veselin Matic distantsi hoidmiseks hoolealustega sõbrasuhetesse küll ei lasku, kuid tema kaasmaalane Dušan Jelic, horvaat Mateo Kedzo ja Bojan Pelkic on enda sõnul väga head sõbrad. Keerukast Balkani poliitikast korvpallurid omavahel ei räägi.
"Poliitikast me ei räägi, sellel ei ole meie eluga mingit pistmist," ütleb 23aastane Kedzo. "Need siin on mu spordisõbrad. Meie riikide verist minevikku ei unusta keegi, aga inimesed üritavad valusat minevikku seljataha jätta ja normaalselt edasi elada."
SL ÕHTULEHT