Keeleoskus ei saa nüüd küll probleemiks olema, kuigi arvatavasti peab ta testi tegema, mis näitab, et tal mingi tase on olemas. Ma ei usu, et kõik need, kes on USAsse õppima läinud, valdavad sinna minnes keelt perfektselt. Õige keeleõpe toimubki keelekeskkonnas, võin seda ka omadest kogemustest kinnitada. Ma võin saladuskatte all isegi öelda, et paljude ameeriklaste endi kirjaoskus pole sageli akadeemiliselt perfektneUhhuu kirjutas:Mulle tundub, et Tassi juhtum taandub paljuski sellele, kas korvpall on ta kirg või lihtsalt üks ala teiste seas, millega talle meeldib tegeleda ja kus tal on juhtumisi head eeldused ja oskused. Võimalik, et kõrghariduse omandamisele asetatud fookus on tingitud hoopis vanemlikust ettehooldusest. See arutelu on kohati võtnud jaburaid pöördeid, kus väidetakse, nagu keegi oleks väitnud, et USA ülikoolidest pole võimalik omandada head korvpalliharidust. Seal on palju koole, kust on võimalik omandada äärmiselt hea korvpalliharidus. Omaette küsimus on akadeemilise kõrghariduse kvaliteet selle kõrvalt. Kas üliõpilassportlased üldse õpivad täismahus õppekava järgi? Ja kui väga äärmusesse minna, siis USA-s on olnud mitmeid skandaale, kus ülikoolid on loonud oma õpilassportlastele fantoomkursusi, et neid ülikoolist läbi aidata. Selleks, et treenima ja mängima pääseda, peavad sul hinded korras olema. Jõesaar sellega ühel hetkel enam hakkama ei saanud. Tassi inglise keel pole kuuldud intervjuude põhjal kaugeltki nii kohutav kui näiteks Jurtšenkol, kuid näib siiski sedavõrd nõrk, et tal võib vähemalt esialgu minna üsna raskeks akadeemilisel rindel hakkama saamisega. Enda järeltulijate puhul ma ei näeks probleemi, kui nad loobuksid kõrghariduse omandamisest või lükkaksid selle edasi. Eeldusel, et neil on kirg mõne loome- või spordiala vastu ja piisavalt perspektiivi, et vähemalt Eestis tipptasemele jõuda. Ma ei jutlusta kõrgharidusvastasust, aga haritus on siiski palju olulisem kui diplom. Tänapäeva masskõrghariduse puhul ei kipu haritus ja formaalharidus paraku enam tingimata seotud olema. Ja elukestvaõppe mudelis nagu me eksisteerime, ei ole see tõesti eriline probleem, kui keegi omandab kõrghariduse alles 35-aastaselt või vanemalt.
Kui ta hakkama ei saa, siis tuleb tagasi nagu Jõesaar ja ei juhtu ka midagi. Hariduse tase sõltub konkreetsest ülikoolist, ma muidugi ei ütle, et keskmises ülikoolis oleks see üle mõistuse tugev ja mingis community colleges saab kergemalt hakkama. Diplomi saamiseks peavad nad õppeprogrammi läbima. Fantoomkursuste kohta ei oska öelda, võimalik, et seda nippi on kasutatud, aga vaevalt, et tippülikoolid selle lõksu lähevad.