PAF Superkarikas

[Tartust]

Idee Narva inimestele Eesti korvpalli tutvustada oli iseenesest tänuväärt. Samas kui ma mõtlen, kuidas see asi välja kukkus, siis:

1) Korraldati turniir, mida ilmselt enamus korvpallisõpru ja klubisid praegusel kujul täiesti ebavajalikuks peab. Päris kurb oli vaadata, kuidas turniiri algfaasis andsid klubid lihtsalt loobumisvõite, et ei peaks platsile minema. Milleks ja kellele seda vaja on?

2) See mõttetu turniir ajastati graafiku mõistes perioodi, kus juba niigi kurnatud ja vigased mängijad (siinkohal ka tänud EST-LAT Ühisliiga graafiku koostajatele!) võinuks rahulikult saata ära puhkama ja vigastusi välja ravima.  Aga ei, mitte Eestis, sest siin kehtib põhimõte mängida, mängida ja veelkord mängida ning seda kasvõi kvaliteedi hinnaga. Ja mis tulemus oli? Karikafinaal kujunes tegelikult ju fiaskoks. Alustame sellest, et kui juba poolfinaalides hakkasid mängijad katki minema, siis sama trend jätkus ka finaalis. Finaalis oli lõpuks meeskond, kes mängis olude sunnil pooliku tagaliiniga ning hoidis põhitegijaid võimalusel pingil, et mitte täiendavate kadudega riskida. Ning teine, niigi lühikese rosteriga meeskond, kes pani lõpuks platsile oma esiliiga poisid, sest meeskonna tugisambad lagunesid turniiri käigus lihtsalt ära. Esiliiga poisid. Karikafinaal. 

3) Kõik see suurejooneline finaal toimus korvpallivõõras linnas 150 pealtvaataja silme all - see teeb umbes 0.28% tervest Narva elanikkonnast. Kurbmäng on see, et ilmselt lõviosa sellest 150 pealtvaatajast moodustasid kaugemalt kohale sõitnud fännid ning muud tegelased, kuid mitte kohalikud. Kohalikke on tõesti keeruline süüdistada, sest minimaalse reklaamiga ja "suurepärase" ajastusega ongi tulemus nõnda õnnetu. Ühinen eelkõnelejate arvamusega, kelle meelest oli "ideaalne" idee panna finaalkohtumine samale ajale kohaliku rahvaspordiüritusega ning tõenäoliselt maailma kõige vaadatuma sportmängu suurturniiri finaaliga. Good job, korvpalliliit!

4) Järeldused sellest turniirist? Algfaasist kuni finaalini välja - klubidel oli suva ning pealtvaatajaid ei huvitanud. Võitja sai korraks tühjas saalis karika pea kohale tõsta ning seejärel alustada ligi 200 kilomeetri pikkust retke tagasi koju. Ilmselt ühise nimetajana hakkavad kõik osalenud meeskonnad nüüd välja selgitama, mis seisus nende mängijate tervis pärast seda ülimalt vajalikku Final Fouri on.

Ma siiralt loodan, et see oli viimane kord, kui karikasarja sellisel kujul mängitakse ning et järgmiseks aastaks on formaat totaalselt teistsugusel kujul või karikasari kaotatakse üldse ära. Vaadates mängude hulka, siis oleks tulevikus kõige mõistlikum tekitada klubidele detsembrisse normaalne mängupaus, kus mängijad saavad oma vigastused välja ravida ning pühadeperioodi perega veeta. Kui korvpalliliidul on mingisugunegi enesekriitika olemas, siis järgmistel hooaegadel lihtsalt tuleb enda kalendrid korda saada.

100% nõus suht iga su esitatud punktiga. Muidu veel küsimus, et kas ma olen ise jobu või pole ma aru saand vms? Aga kuidas see siis nagu üldse võimalik oli, et eelmise hooaja KML Top3 sattus kõik ühte tabelipoolde? Äkki siin ka varem lahatud, aga ma pole nagu tõesti sellest aru saand . Pole ka muidugi eriliselt süvenenud.

[theundertaker]

Keegi tegi loosi ja nii juhtus.

[marxx762]

Ma arvan et ei loositud midagi
Kui keegi mäletab mis kujul presenteeriti loosi tulemusi, siis ma arvan et nad ei viitsinud midagi loosida vaid võtsid eelmise aasta paarid ja nii läks.

[NoName]

Ma nõustun, et sellisel kujul pole asjal jumet. Omavahel mängitakse ju niigi tihedalt ja graafik on samuti tapja. AGA, kui midagi tulevikus korraldada, siis võiks ka siin mõelda vb asja rahvusvahelikustamisele. Vähemalt oleks midagigi huvitavat vaadata.

[bckalev-cramo]

Keegi tegi loosi ja nii juhtus.

Täitsa toimus, olin kohal ja lihtsalt tuligi selline kahvel

[vaim564]

Idee Narva inimestele Eesti korvpalli tutvustada oli iseenesest tänuväärt. Samas kui ma mõtlen, kuidas see asi välja kukkus, siis:
1) Korraldati turniir, mida ilmselt enamus korvpallisõpru ja klubisid praegusel kujul täiesti ebavajalikuks peab. Päris kurb oli vaadata, kuidas turniiri algfaasis andsid klubid lihtsalt loobumisvõite, et ei peaks platsile minema. Milleks ja kellele seda vaja on?

See turniir peaks andma mingi lisaväärtuse. Praegusel juhul ei erine ta MV formaadist millegi muu poolest, kui annab võimaluse madalamate liiga võistkondadel meistriliiga võistkondadega mängida, kuid muud kasu peale tüütu lisakohustuse see kaasa ei too ning mänguliselt ei paku see eriti midagi kummalegi poolele. Selles mõttes võiks olla veidi orginaalsem. Kui siin räägitakse palju kõiksugustest leegionäride piirangutest, siis miks mitte seda katsetada kõigepealt karikavõistluste formaadis ja vaadata siis, mida see kaasa toob. Ühtlasi stimuleeriks meistriliiga klubisid kohalikke mängijaid kasutama ja viimastele tooks kaasa rohkem mänguaega. Siin võib siis juba vaadata, kas rakendada täielikku piirangut või lubada näiteks kuni kahte võõrmängijat registreerida. Samuti võib lubada karikavõistlustel kasutada duubelmeeskondade mängijaid.

2) See mõttetu turniir ajastati graafiku mõistes perioodi, kus juba niigi kurnatud ja vigased mängijad (siinkohal ka tänud EST-LAT Ühisliiga graafiku koostajatele!) võinuks rahulikult saata ära puhkama ja vigastusi välja ravima.  Aga ei, mitte Eestis, sest siin kehtib põhimõte mängida, mängida ja veelkord mängida ning seda kasvõi kvaliteedi hinnaga. Ja mis tulemus oli? Karikafinaal kujunes tegelikult ju fiaskoks. Alustame sellest, et kui juba poolfinaalides hakkasid mängijad katki minema, siis sama trend jätkus ka finaalis. Finaalis oli lõpuks meeskond, kes mängis olude sunnil pooliku tagaliiniga ning hoidis põhitegijaid võimalusel pingil, et mitte täiendavate kadudega riskida. Ning teine, niigi lühikese rosteriga meeskond, kes pani lõpuks platsile oma esiliiga poisid, sest meeskonna tugisambad lagunesid turniiri käigus lihtsalt ära. Esiliiga poisid. Karikafinaal. 

Teine võimalus on rakendada turniirisüsteemi ja paigutada see perioodi, kus klubidel on vähem mänge. Praegu langeb raskuskese sügisele, kus lisakoormuse saavad need klubid, kes mängivad eurosarju. Kuna Eesti klubid seal aastaid ei osalenud, siis ei osata selle faktoriga arvestada. Viimased hooajad on näidanud, et see loob nii mõnegi täiendava võimaluse vigastuste saamiseks, mille tagajärjel jällegi kvaliteet langeb. Põhimõtteliselt võib ju turniirisüsteemis karikavõistlustele lubada ka tugevamaid madalamate liigade võistkondi, kas siis tulemuste või kvalifikatsiooni põhjal. Selles, et ka meistriliiga võistkonnad peavad alustama algusest, küll mingit pointi ei näe. Kalev/Cramo puhul rikkusid karikamängud ära eelmise BCL hooaja ja on mõjutanud ka käimasolevat, Gilbert sai vigastuse just karikamängus.

3) Kõik see suurejooneline finaal toimus korvpallivõõras linnas 150 pealtvaataja silme all - see teeb umbes 0.28% tervest Narva elanikkonnast. Kurbmäng on see, et ilmselt lõviosa sellest 150 pealtvaatajast moodustasid kaugemalt kohale sõitnud fännid ning muud tegelased, kuid mitte kohalikud. Kohalikke on tõesti keeruline süüdistada, sest minimaalse reklaamiga ja "suurepärase" ajastusega ongi tulemus nõnda õnnetu. Ühinen eelkõnelejate arvamusega, kelle meelest oli "ideaalne" idee panna finaalkohtumine samale ajale kohaliku rahvaspordiüritusega ning tõenäoliselt maailma kõige vaadatuma sportmängu suurturniiri finaaliga. Good job, korvpalliliit!

Iseenest on ju Narva kaasamine tore mõte, aga siis tuleks mõelda, millal ja kuidas seda korraldada? Mis võiks kohalikke motiveerida neid võistlusi külastama? Kui kohlikku võistkonda ei osale, siis võiks mõelda siin veidi laiemalt, mis võiks publikut kohale meelitada? Samuti tasub olla kursis, mis mujal maailmas toimub. Karikamängude korraldamine jalgpalli MM finaaliga samal ajal ei ole võib-olla kõige helgem mõte, seda sõltumata kohast, kus need oleksid toimunud. 200 vaatajat on kõiki neid asjaolusid arvestades isegi tubli tulemus, saal ei tundunud tühjana, selles mõttes oli võib-olla Narva saal asjakohane, tühjad tribüünid ei torganud niivõrd silma.

4) Järeldused sellest turniirist? Algfaasist kuni finaalini välja - klubidel oli suva ning pealtvaatajaid ei huvitanud. Võitja sai korraks tühjas saalis karika pea kohale tõsta ning seejärel alustada ligi 200 kilomeetri pikkust retke tagasi koju. Ilmselt ühise nimetajana hakkavad kõik osalenud meeskonnad nüüd välja selgitama, mis seisus nende mängijate tervis pärast seda ülimalt vajalikku Final Fouri on.

Ma siiralt loodan, et see oli viimane kord, kui karikasarja sellisel kujul mängitakse ning et järgmiseks aastaks on formaat totaalselt teistsugusel kujul või karikasari kaotatakse üldse ära. Vaadates mängude hulka, siis oleks tulevikus kõige mõistlikum tekitada klubidele detsembrisse normaalne mängupaus, kus mängijad saavad oma vigastused välja ravida ning pühadeperioodi perega veeta. Kui korvpalliliidul on mingisugunegi enesekriitika olemas, siis järgmistel hooaegadel lihtsalt tuleb enda kalendrid korda saada.

Siin jääb üle ainult nõustuda. Kui tahetakse karikavõistlustega jätkata, siis üle tuleks vaadata nii turniiri formaat kui ka kalender. Vastasel korral jääbki nii olema - klubidel on suva ning pealtvaatajaid ei huvita. See, et kogu aeg on niimoodi olnud, ei ole tõsiseltvõetav argument.

[East]

Delfi küsis korvpalliliidult ka kommentaari karikasarja edukuse kohta - https://sport.delfi.ee/artikkel/1201170 ... jareldused

Minu jaoks natuke kummastav jutt. Läbiv foon Kiili jutus oli see, et eesmärk oli teha Ida regiooniga tööd ja leida sealt koostööpartnereid (sh kohaliku omavalitsuse näol) ning et see sai justkui täidetud. Mul tekib siin see küsimus, et kas Narva kohale minekuks on tõesti tarvis sinna ilmtingimata karikasarja Final Four viia? Et ilma selleta ei ole võimalik koostööpartnereid otsida või mõelda lahendustele, kuidas oleks võimalik kohalik korvpallielu paremini käima lükata?

Minu jaoks tunduks elementaarne, et seda tööd - koostööpartnerite otsimine, kohalike treenerite koolitamine jmt - peaks tehtama korvpalliliidu poolt regulaarselt ja olenemata sellest, kas parasjagu toimub seal piirkonnas karikasarja Final Four või mitte. Final Fouri Narvas korraldamise ainus eesmärk saaks olla sealsetele inimestele heal tasemel korvpalli näitamine ja seeläbi korvpalli propageerimine, kuid igat laadi sisulist tööd peaks tegema ikka aastaringselt. 

Praegu jääb küll tunne, et mõtteviis on selline, et neli päeva oldi Narvas kohapeal ning nüüd on Ida regioonile ka elu sisse puhutud.

See turniir peaks andma mingi lisaväärtuse. Praegusel juhul ei erine ta MV formaadist millegi muu poolest, kui annab võimaluse madalamate liiga võistkondadel meistriliiga võistkondadega mängida, kuid muud kasu peale tüütu lisakohustuse see kaasa ei too ning mänguliselt ei paku see eriti midagi kummalegi poolele. Selles mõttes võiks olla veidi orginaalsem. Kui siin räägitakse palju kõiksugustest leegionäride piirangutest, siis miks mitte seda katsetada kõigepealt karikavõistluste formaadis ja vaadata siis, mida see kaasa toob. Ühtlasi stimuleeriks meistriliiga klubisid kohalikke mängijaid kasutama ja viimastele tooks kaasa rohkem mänguaega. Siin võib siis juba vaadata, kas rakendada täielikku piirangut või lubada näiteks kuni kahte võõrmängijat registreerida. Samuti võib lubada karikavõistlustel kasutada duubelmeeskondade mängijaid.

Ma selliseid piiranguid ei soosi. Selge on see, et Eesti rahvaarvu juures ei ole võimalik pidada nii suurel hulgal korvpalliklubisid üleval ilma, et enamikes neis poleks 3-4 välismängijat. See on muu maailma kontekstis täiesti normaalne number. Mis sellise piirangu mõte oleks? Et enamus klubisid peaks mängima poolikus koosseisus? See on minu jaoks sama efektiga, kui see, et anname siis madalama asetusega klubile +20 eduseisu ette. Minu jaoks kaasneks sellise piiranguga ainult negatiivsed tagajärjed, sest: (a) see tooks kaasa potentsiaalselt selle, et meeskonnad saabuvad mängudele pooliku rosteriga, mis juba eos jätab üritusest amatöörliku ja poolpiduse mulje (b) publikule saadaks see signaali, et tegemist on nagu veega lahjendatud mahlaga - tegelikult on maitse parem, aga lihtsalt pulli pärast teeme asja tegelikust lahjemaks, nõrgemaks ning (c) efekt eestimaistele mängijatele puuduks - vaevalt mõni Riho või Jaan end nüüd nende paari mänguga tegijaks mängib. Eriti kui tegelikult ei ole ju Eesti klubides probleemiks ju see, et kohalikele mänguaega ei jätku, vaid see, et kõikidele positsioonidele napib piisavalt heal tasemel Eesti mängijaid.

Mis formaati puudutab, siis ma pakuks taaskord välja sellise süsteemi, et tugevamad KML klubid jäetakse karikasarjast üldse kõrvale, et neil oleks võimalik keskenduda valitud rahvusvahelistele sarjadele - kas siis FIBA eurosarjadele või ENBL turniirile.

Praeguse karikasarja võiks ümber nimetada näiteks Väikeseks karikaks ning ideaalis võiks seal siis osaleda Saku I ja II liiga klubid ning sellised KML klubid, kes rahvusvahelisi sarju ei mängi, kuid sooviksid siiski Eesti-Läti ühisliiga kõrvale mängupraktikat saada. Minu silmis oleks sellisel formaadil eeliseid nii madalamate liigade klubide kui ka KML nõrgemate klubide jaoks. Esiteks säiliks side Saku I liiga ning KML vahel, mis tähendab seda, et tulevikus oleks võimalik objektiivselt hinnata jõudude vahekorda Saku I liiga tugevaimate ning KML nõrgimate klubide vahel. Samuti võiks see tekitada Saku I liiga klubidele täiendava motivatsiooni oma klubisid mõnevõrra tugevdada, sest selliseid üksikuid üllatusmomente võib täiesti reaalselt juhtuda ning karikaturniiri käigus mõne nõrgema KML meeskonna selili panemine ei pruugi olla üldse ulmevaldkonnast. Näiteks kui Kadrina Karud tooks kaks välismängijat oma praegusele tuumikule juurde, siis miks mitte ei võiks nad heal päeval mõnda nõrgemat KML satsi üllatada? Ka publiku huvi mõttes võiks selline formaat praegusest populaarsemaks osutuda, sest see annakski just väiksematele klubidele, kes üldjuhul midagi ei võida, võimaluse siiski üks ametlik karikas ära võita ja nagu korüfeed ütlevad "midagi näppude vahele saada".

Minu jaoks oleks see win-win formaat, sest kõik võidaksid midagi. Tugevamad KML klubid võidaksid väärtuslikku aega, sest ei peaks mängima mõttetuid mänge, mis mitte kedagi ei huvita. Nõrgemad KML klubid saaksid mängupraktikat koguda ning edu korral sponsoritele karikavõidu ette näidata. Madalamate liigade klubidel võiks lõpuks tekkida käega katsutav võimalus midagi võita (lisaks Saku I liigale) ning motivatsioon oma roster tummisemalt komplekteerida, et KML tagumise otsa klubidele vastu saada.

[vaim564]

Ma olen üldiselt igasuguste piirangute vastu, aga kui neid niiväga soovitakse kehtestada, siis pigem karika kui MV formaadis. Samas tundub mulle, et klubid mingil põhjusel ei taha karikaformaadist loobuda, kuid neid ML klubide omavahelisi mänge läbi hooaja on nagunii palju. Kui sellise formaadiga ühel hooajal katsetatakse, siis pole selles midagi halba ja põhimõtteliselt võiks KV formaadis lubada registreerida duubelvõistkondade mängijaid, mis looks klubide jaoks eelduse süsteemi ehitamiseks, vajadusel mängivadki noortega, kuid nad ei peaks otsima karikasarja mängimiseks eraldi mängijaid. Sisuliselt teeb see sama välja kui tugevamad klubid karikaformaadis ei osale, aga see pakub ka neile, kes rahvusvahelisi sarju mängivad, võimaluse osaleda, aga siis juba teistsuguse koosseisuga. Kindlasti on see arutelu koht. Kõige halvem on jätkata vana formaadiga, mis seab löögi alla need klubid, kes teisi sarju mängivad.

[BCKLV]

Rõhutaks paari nüanssi, mis on karika kirumisel tahaplaanile jäänud - enamus meistriliiga klubisi on sellise karikaformaadi järgi tahtnud mängida. Mis siis teha?
Teiseks - karikas mängimine ei ole kohustuslik, mängudearvu suurendamise või turniiri sportliku taseme mõttes poleks Kalev/Cramol vaja seal osaleda, aga ilmselt on siin olnud sponsorite soov muusikat tellida. Loodan, et nende rahakotirauad peale võitu ka avanesid.

[vaim564]

Rõhutaks paari nüanssi, mis on karika kirumisel tahaplaanile jäänud - enamus meistriliiga klubisi on sellise karikaformaadi järgi tahtnud mängida. Mis siis teha?
Teiseks - karikas mängimine ei ole kohustuslik, mängudearvu suurendamise või turniiri sportliku taseme mõttes poleks Kalev/Cramol vaja seal osaleda, aga ilmselt on siin olnud sponsorite soov muusikat tellida. Loodan, et nende rahakotirauad peale võitu ka avanesid.

Kas nad just sellist karikaformaati tahavad mängida, pigem midagi muud pole neile pakutud. Aga ilmselt tahavad nad mingil põhjusel seal osaleda, sest mingisugust edu saad ju ikka välja näidata, isegi kui MV hooaeg peaks ebaõnnestuma. Ei tahaks uskuda, et need just väga palju sisse toovad või et neil sponsoritele mingi eriline mõju on. Lihtsalt osalemine rahvusvahelistes sarjades on eesti klubide jaoks suht uus nähtus, millega ei osata võistluste planeerimisel eriti arvestada.

[Drogba]

Kuuldavasti on karikavõistluste paarid loositud? Podcastides on imbunud info, et Reinar Halliku KK ja Keila lähevad kokku. Miks ei ole, aga selle kohast uudist välja tulnud Karikavõistluste korraldaja poolt? Liiga vara tuli see info podcastides välja vms? Jälle toon võrdluse jalgpallist. Kui Tipnerikarikavõistlustel Eestis loositakse üks kõik, mis faasi paarid, siis on sellest enamasti Facebookis otseülekanne ning tuleb ka suht kiiresti vastava sisuline uudis, kes kokku loositi.