Delfi küsis korvpalliliidult ka kommentaari karikasarja edukuse kohta -
https://sport.delfi.ee/artikkel/1201170 ... jareldused
Minu jaoks natuke kummastav jutt. Läbiv foon Kiili jutus oli see, et eesmärk oli teha Ida regiooniga tööd ja leida sealt koostööpartnereid (sh kohaliku omavalitsuse näol) ning et see sai justkui täidetud. Mul tekib siin see küsimus, et kas Narva kohale minekuks on tõesti tarvis sinna ilmtingimata karikasarja Final Four viia? Et ilma selleta ei ole võimalik koostööpartnereid otsida või mõelda lahendustele, kuidas oleks võimalik kohalik korvpallielu paremini käima lükata?
Minu jaoks tunduks elementaarne, et seda tööd - koostööpartnerite otsimine, kohalike treenerite koolitamine jmt - peaks tehtama korvpalliliidu poolt regulaarselt ja olenemata sellest, kas parasjagu toimub seal piirkonnas karikasarja Final Four või mitte. Final Fouri Narvas korraldamise ainus eesmärk saaks olla sealsetele inimestele heal tasemel korvpalli näitamine ja seeläbi korvpalli propageerimine, kuid igat laadi sisulist tööd peaks tegema ikka aastaringselt.
Praegu jääb küll tunne, et mõtteviis on selline, et neli päeva oldi Narvas kohapeal ning nüüd on Ida regioonile ka elu sisse puhutud.
vaim564 kirjutas:
See turniir peaks andma mingi lisaväärtuse. Praegusel juhul ei erine ta MV formaadist millegi muu poolest, kui annab võimaluse madalamate liiga võistkondadel meistriliiga võistkondadega mängida, kuid muud kasu peale tüütu lisakohustuse see kaasa ei too ning mänguliselt ei paku see eriti midagi kummalegi poolele. Selles mõttes võiks olla veidi orginaalsem. Kui siin räägitakse palju kõiksugustest leegionäride piirangutest, siis miks mitte seda katsetada kõigepealt karikavõistluste formaadis ja vaadata siis, mida see kaasa toob. Ühtlasi stimuleeriks meistriliiga klubisid kohalikke mängijaid kasutama ja viimastele tooks kaasa rohkem mänguaega. Siin võib siis juba vaadata, kas rakendada täielikku piirangut või lubada näiteks kuni kahte võõrmängijat registreerida. Samuti võib lubada karikavõistlustel kasutada duubelmeeskondade mängijaid.
Ma selliseid piiranguid ei soosi. Selge on see, et Eesti rahvaarvu juures ei ole võimalik pidada nii suurel hulgal korvpalliklubisid üleval ilma, et enamikes neis poleks 3-4 välismängijat. See on muu maailma kontekstis täiesti normaalne number. Mis sellise piirangu mõte oleks? Et enamus klubisid peaks mängima poolikus koosseisus? See on minu jaoks sama efektiga, kui see, et anname siis madalama asetusega klubile +20 eduseisu ette. Minu jaoks kaasneks sellise piiranguga ainult negatiivsed tagajärjed, sest: (a) see tooks kaasa potentsiaalselt selle, et meeskonnad saabuvad mängudele pooliku rosteriga, mis juba eos jätab üritusest amatöörliku ja poolpiduse mulje (b) publikule saadaks see signaali, et tegemist on nagu veega lahjendatud mahlaga - tegelikult on maitse parem, aga lihtsalt pulli pärast teeme asja tegelikust lahjemaks, nõrgemaks ning (c) efekt eestimaistele mängijatele puuduks - vaevalt mõni Riho või Jaan end nüüd nende paari mänguga tegijaks mängib. Eriti kui tegelikult ei ole ju Eesti klubides probleemiks ju see, et kohalikele mänguaega ei jätku, vaid see, et kõikidele positsioonidele napib piisavalt heal tasemel Eesti mängijaid.
Mis formaati puudutab, siis ma pakuks taaskord välja sellise süsteemi, et tugevamad KML klubid jäetakse karikasarjast üldse kõrvale, et neil oleks võimalik keskenduda valitud rahvusvahelistele sarjadele - kas siis FIBA eurosarjadele või ENBL turniirile.
Praeguse karikasarja võiks ümber nimetada näiteks Väikeseks karikaks ning ideaalis võiks seal siis osaleda Saku I ja II liiga klubid ning sellised KML klubid, kes rahvusvahelisi sarju ei mängi, kuid sooviksid siiski Eesti-Läti ühisliiga kõrvale mängupraktikat saada. Minu silmis oleks sellisel formaadil eeliseid nii madalamate liigade klubide kui ka KML nõrgemate klubide jaoks. Esiteks säiliks side Saku I liiga ning KML vahel, mis tähendab seda, et tulevikus oleks võimalik objektiivselt hinnata jõudude vahekorda Saku I liiga tugevaimate ning KML nõrgimate klubide vahel. Samuti võiks see tekitada Saku I liiga klubidele täiendava motivatsiooni oma klubisid mõnevõrra tugevdada, sest selliseid üksikuid üllatusmomente võib täiesti reaalselt juhtuda ning karikaturniiri käigus mõne nõrgema KML meeskonna selili panemine ei pruugi olla üldse ulmevaldkonnast. Näiteks kui Kadrina Karud tooks kaks välismängijat oma praegusele tuumikule juurde, siis miks mitte ei võiks nad heal päeval mõnda nõrgemat KML satsi üllatada? Ka publiku huvi mõttes võiks selline formaat praegusest populaarsemaks osutuda, sest see annakski just väiksematele klubidele, kes üldjuhul midagi ei võida, võimaluse siiski üks ametlik karikas ära võita ja nagu korüfeed ütlevad "midagi näppude vahele saada".
Minu jaoks oleks see win-win formaat, sest kõik võidaksid midagi. Tugevamad KML klubid võidaksid väärtuslikku aega, sest ei peaks mängima mõttetuid mänge, mis mitte kedagi ei huvita. Nõrgemad KML klubid saaksid mängupraktikat koguda ning edu korral sponsoritele karikavõidu ette näidata. Madalamate liigade klubidel võiks lõpuks tekkida käega katsutav võimalus midagi võita (lisaks Saku I liigale) ning motivatsioon oma roster tummisemalt komplekteerida, et KML tagumise otsa klubidele vastu saada.