Kaspars Kambala mängis dopingukeelu ajal
Skandaalne Läti korvpallur Kaspars Kambala, kes pärast kokaiini tarvitamist saadud võistluskeelu hakkas poksijaks, mängis nüüd taas korvpalli, kuid enne keeluaja lõppu.
Kambala lõi kaasa Läti koondise treeningutel ja pidas ühe sõpruskohtumise Riia VEF-i särgis. Asja võttis käsile Läti Tervishoiuministeeriumi Antidopingu komitee, kes nõuab nüüd Läti korvpallijuhtidelt Kambala karistamist.
Kambala võistluskeeld peaks lõppema käesoleva aasta 12. detsembril, kuid vahepealne mäng VEF-i eest võib kaasa tuua hoopis keelu pikendamise.
Kui lähtuda analoogiast, poleks ka kanepi tarvitamisega vahele jäänud ameeriklane Nate Fox tohtinud reedel mängida BC Kalev/Cramo särgis, sest tema keeld kehtib 1. novembrini.
Loodame, et Fox karistada ei saa.
Uudised/Intervjuud.
Praegune korvpallipõlvkond ei taha ega viitsi
"Mind ärritab, kui räägitakse, et 21aastane korvpallur on noor ja andekas, kuid see noor talent istub koondises pingil või ei mahu pingilegi. Ses vanuses peab olema koondise põhitegija ja mängima maailma tippklubis," raiub endine kossuäss Heino Enden, üks eestlastest, kes lõid enne kahekümnendat eluaastat jalaga lahti N. Liidu koondise ukse.
Jutud eestlaste aeglasest arenemisest ja küpsemisest on täielik jama, näitab ajalugu. Kes tahab korvpallis superstaariks saada, peab üheksateistkümneselt olema Eesti koondise põhitegija, liider, ja kaks aastat hiljem sõlmima lepingu NBA või Euroopa tippu kuuluva klubiga.
Kes on superstaar? Antud loos tähendab see korvpallurit, kes mängis maailma ühes tugevamas meeskonnas ehk N. Liidu koondises või teenis leiba tippklubis. Nimekiri neist, kelle tegemisi sõda ei mõjutanud, algab Mart Laga ja lõpeb Martin Müürsepaga. Kümme meest. Ja ei ainsatki Eesti Vabariigi toodetud.
Miks Veski on noor ja roheline, Biedrinsaga NBA staar?
Tõde on tõesti karm: siinmail pole 1995. aastast alates ühtegi superässa pildile ilmunud. Lihtsalt ässad – Aivar Kuusmaa, Rauno Pehka, Gert Kullamäe – kes teinud ilma N. Liidu noortekoondises ja heades klubides, kuid NBA tasemele ei küündinud, on samuti puna-Eesti toodang.
Kõiki, kellest eelpool jutt, iseloomustab üks detail – nad olid enne kahekümnendat eluaastat Eesti esindusmeeskonnas põhitegijad. Viimseni ja erandita.
"Kaheksateistkümneselt pääsesin Kalevisse, aga ega ma sinna pingile istuma tulnud. Aasta hiljem olin esiviisikus," kirjeldab Jaak Salumets. "Nähti, et olen mängumees, pildusin juunioride EMil Jugoslaavia korvi palle täis."
Tammiste oli 20, kui Rahvaste spartakiaadil Ülo Laumetsa põhiviisikust välja nügis ja aasta noorema Anatoli Krikuni kõrval tagamängijana koha sisse võttis.
"Olin kolm aastat tuberkuloosihaiglas – tegin seal salaja pisut trenni – aga põhi oli mul nii kõva all, et tulin haiglast sisuliselt otse Kalevisse. Seitsmeteistkümneselt," meenutab Enden. "Peagi olin platsimees."
Martin Müürsepp. Viieteistkümneselt viskas Eesti liigas kümme punkti mängust. 17–18aastaselt oli Rootsi liiga üks parimaid, aasta hiljem sõlmis lepingu Tel Avivi Maccabiga.
Palju on fänne, kes mäletavad aegu, kui Eesti praeguse koondise noorimast, 22sest Viljar Veskist, paar aastat nooremad eestlased maailma ühe tugevama korvpalliriigi meistrivõistlustel hullasid ja 20-30-40punktiseid mänge tegid? Kujuteldamatu? Aga neist toonastest mehehakatistest kasvas lõpuks midagi suurt.
Kui võtta aluseks endiste superstaaride käekäik, peaks Kaunase žalgirise noortesüsteemi kuuluva 17aastase Siim Sander Vene karjäär sujuma järgmiselt:
2009: Eesti koondis.
2010: Eesti koondise esiviisik.
2011: Eesti koondise põhitegija.
2012: žalgirise algviisik või NBA.
Muide, seesama Veski, kes ütles äsja intervjuus ETVle: "Mina olen noor poiss veel. Ma olen väga roheline.", on ühe aasta mees lätlase Andris Biedrinsiga, kes on mänginud neli aastat NBAs ja sõlmis juulis Golden State Warriorsiga 54miljoni dollarilise lepingu.
Mis tase on Eesti koondis? Aga praegusi mehi rahuldab
"Mind ärritab, kui räägitakse, et 21aastane korvpallur on noor ja andekas, kuid see noor talent istub koondises pingil või ei mahu pingilegi. Ses vanuses peab mängima maailma tippklubis," raiub Enden. "Mis tase on Eesti koondis? Eesti pole korvpallimaailmas keegi. Aga praegusi korvpallureid see tase rahuldab."
Enden kurdab, et Eesti korvpall on enesepettust täis: "Me petame iseennast. Räägime mingist tasemest, et mehed on head... Kristjan Kangurile ja Gregor Arbetile puhuti kõrva, et olete suurepärased, hüppate kõrgele. Senimaani hüppavad kõrgele, aga mitte midagi enamat."
Aega pole raisata, kinnitab Enden, noorelt tuleb palehigis rügada ja olla kahekümneselt tegija. "Kui aga mõistus tuleb pähe alles siis, kui turjal tiksub veerandsada aastat, on hilja. Siis pole sa ammu enam noor ja andekas, vaid kogenud mängija, kellele on hoopis teised nõudmised."
Sokk: "Eesti korvpalli tase pole nii kõrge, et siin oleks vaja kaua areneda. Tõsi ta on: kui sul pole 17–19aastaselt jalga koondise ukse vahel ei jõua sa kuhugi."
"Meie tahtsime rohkem. Tahtsime korvpalluriks saada."
Mis on see fenomen, et kirjade järgi pika arenguga eestlased, olid ässad juba verisulis?
Andekus, töö, füüsis, mitmekülgsus, tahtmine ja järeleandmatu iseloom – need viivad su tippu, kinnitavad superstaarid.
"Ilmselt me tahtsime rohkem," arvab Salumets. "Pääseda liidu koondisse oli elu eesmärk. Ka oli meie põlvkond füüsiliselt võimas. Praegu tehakse vaid erialast trenni. Mina tegelesin noorena korvpalli, võrkpalli, kergejõustiku, suusatamise, sportvõimlemisega. See andis põhja."
"Me elasime koos palliga," räägib Enden. "Maal muud ei teinud, kui rohisin paar porgandipeenart ja mängisin korvpalli. Kuuri küljes oli puust korvilaud ja mingi rõngas, maa oli mättaline. Pall põrkas harva kätte tagasi, aga seegi arendas. Mängisin kõik mängud läbi: Kalev ja Dünamo, Kalev ja AKSK. Üksinda, täiel kiirusel, liikumine oli maksimaalne – tegin, kuidas tegi Tammiste, tegin, kuidas Krikun. Ja nii päevad läbi. Ma ju tahtsin korvpalluriks saada."
"Hirmus kihk oli pääseda Kalevisse," tunnistab Tammiste. "Eeldusi mul oli, aga looduse poolt antut tuli arendada. Hakkasin täiesti teadlikult tööle oma nõrkustega – vasak käsi oli kehv ja viset tuli otsida... Tegin tuhandeid viskeid."
Kas leedulane on pehmest eestlasest erinev inimtüüp?
Sokk tunnistab, et olelusvõitlus oli omal ajal meeletu, ellu jäid vaid tugevad. Et noorteklassis mängida Eesti meistrivõistlustel, pidid pääsema sadade poiste hulgast linna või rajooni meeskonda. Seejärel tuli TSIK, kust noortekoondisse valiti hetke parimad.
"Paljud mängijad: Krikun, Salumets, Enden, Müürsepp, mina, käisime läbi N. Liidu juunioride koondise. See oli ellujäämiskursus, aga kui ellu jäid, polnud mingit muret Kalevisse tulla. Sest olgem ausad, Eesti tase pole teab mis tase. Ent sellegipoolest oli Kalev unelmate meeskond, kuhu igaüks tahtis pääseda. Samas olid kalevlased – kaksteist-viisteist meest – ainsad, kes Eestis korvpalliga raha teenisid. Lisaks välissõidud, mis motiveerisid samuti."
"Igaühest staari ei saa, kuigi tehniliselt või füüsiliselt on tal kõik eeldused olemas, sest ta pole vaimult ega hingelt mängumees," arvab neli kümnendit noori korvpallureid kasvatanud treener Jaanus Levkoi. "Just venelased tõid mängumehe parimaks võrdkujuks eestlase – Kuusmaa.
Samas, et tippu jõuda, peab olema ka oskus platsi näha ja mängu lugeda, toimuvast välkkiirelt aru saada. Neid omadusi ei õpi, need peavad geenides olema ja neid saab vaid arendada. Ja muidugi peab olema psühholoogiliselt tugev ja tasakaalukas."
Levkoi kurdab, et eestlasel jääb tihtipeale võitlusvõimest puudu, ollakse liiga järeleandlikud: "Kohati tundub, et leedulane on teistsugune inimtüüp. Palliplatsil jääb leedulasest mulje, et ta tahab sulle kohe lõuga anda. Eestlane laseb end ära suruda. Proovi Sarunas Jasikieviciust või mõnd teist trügida, togida või solvata – saad kohe kahekordselt tagasi."
Praegu pole pühendumust ega rasket tööd
Ja nüüd, kui kõike eelnevat kokku võtta, ongi vastus küsimusele, miks saab tulevane superstaar tegijaks juba verinoorelt: staar saab staariks hetkel, mil pikkus täis kasvab ja kael kandma hakkab, kõik muu on seks hetkeks juba olemas – loomupärane anne, järeleandmatu vaim, mängumehe hing, mitmekülgselt treenitud keha, tahe ja oskus tööd teha, tundide, päevade, kuude ja aastatega omandatud tehnika ning suur soov staariks saada.
"Ma ei mõista korvpallureid, kel on kõik kehalised eeldused olemas, et maailma tippu pürgida, kuid kes rahulduvad Eesti liigaga," tunneb Tammiste tõsist kahetsust. "Mitmed meie poisid võiksid mängida kas just NBAs, aga Hispaanias kindlasti, ja teenida kordi rohkem raha, aga vinduvad siin."
Levkoi: "Mis konkurents siin Eestis... Meil on meistriliigas kaheksa meeskonda, kus sa saad platsile, et tegusid teha. N. Liidu ajal pidid mahtuma Eestis tosina parima sekka, muidu polnud sind korvpallurina olemas."
Salumets: "Praegu pole pühendumust. Tippsport pole kerge töö, aga kes see ikka tänapäeval rasket teha tahab."
Levkoi: "Vaatad, noorteliigas on vingeid poisse, kes võiks kaugele jõuda. Ent pelgalt kolme-nelja trennikorra pealt nädalas ei jõua nad kuhugi."
Sokk: "Tahe on kõige tähtsam. Soov pingutada, suur eesmärk silme ees. Aga enamasti tullakse trenni, tehakse tilu-lilu, et küll ma hiljem arenen. Liiga kiiresti saabus meile heaoluühiskond, spordis ei nähta väljundit, kuigi just tippsportlased teenivad miljoneid."
Tammiste: "Selle taha ei saa küll peitu pugeda, et Eesti tase on madal ja siin ei arene. Meil on Balti liiga. Ole mees ja näita leedulastele-lätlastele koht kätte."
Ühest küljest hämmastav, teisest küljest kahju, kuid võrreldes Läti ja Leeduga oli Eesti korvpalli lähtekoht pärast N. Liidu lagunemist sama.
Praegune seis: leedulasi mängib NBAs mitu, lätlasi üks, eestlasi null. Euroopa klubid on leedulasi täis, lätlasi mängib seal kümmekond, eestlasi kaks – eakas Tarmo Kikerpill ja Vene.
"Mind ärritab, kui räägitakse, et 21aastane korvpallur on noor ja andekas, kuid see noor talent istub koondises pingil või ei mahu pingilegi. Ses vanuses peab olema koondise põhitegija ja mängima maailma tippklubis," raiub endine kossuäss Heino Enden, üks eestlastest, kes lõid enne kahekümnendat eluaastat jalaga lahti N. Liidu koondise ukse.
Jutud eestlaste aeglasest arenemisest ja küpsemisest on täielik jama, näitab ajalugu. Kes tahab korvpallis superstaariks saada, peab üheksateistkümneselt olema Eesti koondise põhitegija, liider, ja kaks aastat hiljem sõlmima lepingu NBA või Euroopa tippu kuuluva klubiga.
Kes on superstaar? Antud loos tähendab see korvpallurit, kes mängis maailma ühes tugevamas meeskonnas ehk N. Liidu koondises või teenis leiba tippklubis. Nimekiri neist, kelle tegemisi sõda ei mõjutanud, algab Mart Laga ja lõpeb Martin Müürsepaga. Kümme meest. Ja ei ainsatki Eesti Vabariigi toodetud.
Miks Veski on noor ja roheline, Biedrinsaga NBA staar?
Tõde on tõesti karm: siinmail pole 1995. aastast alates ühtegi superässa pildile ilmunud. Lihtsalt ässad – Aivar Kuusmaa, Rauno Pehka, Gert Kullamäe – kes teinud ilma N. Liidu noortekoondises ja heades klubides, kuid NBA tasemele ei küündinud, on samuti puna-Eesti toodang.
Kõiki, kellest eelpool jutt, iseloomustab üks detail – nad olid enne kahekümnendat eluaastat Eesti esindusmeeskonnas põhitegijad. Viimseni ja erandita.
"Kaheksateistkümneselt pääsesin Kalevisse, aga ega ma sinna pingile istuma tulnud. Aasta hiljem olin esiviisikus," kirjeldab Jaak Salumets. "Nähti, et olen mängumees, pildusin juunioride EMil Jugoslaavia korvi palle täis."
Tammiste oli 20, kui Rahvaste spartakiaadil Ülo Laumetsa põhiviisikust välja nügis ja aasta noorema Anatoli Krikuni kõrval tagamängijana koha sisse võttis.
"Olin kolm aastat tuberkuloosihaiglas – tegin seal salaja pisut trenni – aga põhi oli mul nii kõva all, et tulin haiglast sisuliselt otse Kalevisse. Seitsmeteistkümneselt," meenutab Enden. "Peagi olin platsimees."
Martin Müürsepp. Viieteistkümneselt viskas Eesti liigas kümme punkti mängust. 17–18aastaselt oli Rootsi liiga üks parimaid, aasta hiljem sõlmis lepingu Tel Avivi Maccabiga.
Palju on fänne, kes mäletavad aegu, kui Eesti praeguse koondise noorimast, 22sest Viljar Veskist, paar aastat nooremad eestlased maailma ühe tugevama korvpalliriigi meistrivõistlustel hullasid ja 20-30-40punktiseid mänge tegid? Kujuteldamatu? Aga neist toonastest mehehakatistest kasvas lõpuks midagi suurt.
Kui võtta aluseks endiste superstaaride käekäik, peaks Kaunase žalgirise noortesüsteemi kuuluva 17aastase Siim Sander Vene karjäär sujuma järgmiselt:
2009: Eesti koondis.
2010: Eesti koondise esiviisik.
2011: Eesti koondise põhitegija.
2012: žalgirise algviisik või NBA.
Muide, seesama Veski, kes ütles äsja intervjuus ETVle: "Mina olen noor poiss veel. Ma olen väga roheline.", on ühe aasta mees lätlase Andris Biedrinsiga, kes on mänginud neli aastat NBAs ja sõlmis juulis Golden State Warriorsiga 54miljoni dollarilise lepingu.
Mis tase on Eesti koondis? Aga praegusi mehi rahuldab
"Mind ärritab, kui räägitakse, et 21aastane korvpallur on noor ja andekas, kuid see noor talent istub koondises pingil või ei mahu pingilegi. Ses vanuses peab mängima maailma tippklubis," raiub Enden. "Mis tase on Eesti koondis? Eesti pole korvpallimaailmas keegi. Aga praegusi korvpallureid see tase rahuldab."
Enden kurdab, et Eesti korvpall on enesepettust täis: "Me petame iseennast. Räägime mingist tasemest, et mehed on head... Kristjan Kangurile ja Gregor Arbetile puhuti kõrva, et olete suurepärased, hüppate kõrgele. Senimaani hüppavad kõrgele, aga mitte midagi enamat."
Aega pole raisata, kinnitab Enden, noorelt tuleb palehigis rügada ja olla kahekümneselt tegija. "Kui aga mõistus tuleb pähe alles siis, kui turjal tiksub veerandsada aastat, on hilja. Siis pole sa ammu enam noor ja andekas, vaid kogenud mängija, kellele on hoopis teised nõudmised."
Sokk: "Eesti korvpalli tase pole nii kõrge, et siin oleks vaja kaua areneda. Tõsi ta on: kui sul pole 17–19aastaselt jalga koondise ukse vahel ei jõua sa kuhugi."
"Meie tahtsime rohkem. Tahtsime korvpalluriks saada."
Mis on see fenomen, et kirjade järgi pika arenguga eestlased, olid ässad juba verisulis?
Andekus, töö, füüsis, mitmekülgsus, tahtmine ja järeleandmatu iseloom – need viivad su tippu, kinnitavad superstaarid.
"Ilmselt me tahtsime rohkem," arvab Salumets. "Pääseda liidu koondisse oli elu eesmärk. Ka oli meie põlvkond füüsiliselt võimas. Praegu tehakse vaid erialast trenni. Mina tegelesin noorena korvpalli, võrkpalli, kergejõustiku, suusatamise, sportvõimlemisega. See andis põhja."
"Me elasime koos palliga," räägib Enden. "Maal muud ei teinud, kui rohisin paar porgandipeenart ja mängisin korvpalli. Kuuri küljes oli puust korvilaud ja mingi rõngas, maa oli mättaline. Pall põrkas harva kätte tagasi, aga seegi arendas. Mängisin kõik mängud läbi: Kalev ja Dünamo, Kalev ja AKSK. Üksinda, täiel kiirusel, liikumine oli maksimaalne – tegin, kuidas tegi Tammiste, tegin, kuidas Krikun. Ja nii päevad läbi. Ma ju tahtsin korvpalluriks saada."
"Hirmus kihk oli pääseda Kalevisse," tunnistab Tammiste. "Eeldusi mul oli, aga looduse poolt antut tuli arendada. Hakkasin täiesti teadlikult tööle oma nõrkustega – vasak käsi oli kehv ja viset tuli otsida... Tegin tuhandeid viskeid."
Kas leedulane on pehmest eestlasest erinev inimtüüp?
Sokk tunnistab, et olelusvõitlus oli omal ajal meeletu, ellu jäid vaid tugevad. Et noorteklassis mängida Eesti meistrivõistlustel, pidid pääsema sadade poiste hulgast linna või rajooni meeskonda. Seejärel tuli TSIK, kust noortekoondisse valiti hetke parimad.
"Paljud mängijad: Krikun, Salumets, Enden, Müürsepp, mina, käisime läbi N. Liidu juunioride koondise. See oli ellujäämiskursus, aga kui ellu jäid, polnud mingit muret Kalevisse tulla. Sest olgem ausad, Eesti tase pole teab mis tase. Ent sellegipoolest oli Kalev unelmate meeskond, kuhu igaüks tahtis pääseda. Samas olid kalevlased – kaksteist-viisteist meest – ainsad, kes Eestis korvpalliga raha teenisid. Lisaks välissõidud, mis motiveerisid samuti."
"Igaühest staari ei saa, kuigi tehniliselt või füüsiliselt on tal kõik eeldused olemas, sest ta pole vaimult ega hingelt mängumees," arvab neli kümnendit noori korvpallureid kasvatanud treener Jaanus Levkoi. "Just venelased tõid mängumehe parimaks võrdkujuks eestlase – Kuusmaa.
Samas, et tippu jõuda, peab olema ka oskus platsi näha ja mängu lugeda, toimuvast välkkiirelt aru saada. Neid omadusi ei õpi, need peavad geenides olema ja neid saab vaid arendada. Ja muidugi peab olema psühholoogiliselt tugev ja tasakaalukas."
Levkoi kurdab, et eestlasel jääb tihtipeale võitlusvõimest puudu, ollakse liiga järeleandlikud: "Kohati tundub, et leedulane on teistsugune inimtüüp. Palliplatsil jääb leedulasest mulje, et ta tahab sulle kohe lõuga anda. Eestlane laseb end ära suruda. Proovi Sarunas Jasikieviciust või mõnd teist trügida, togida või solvata – saad kohe kahekordselt tagasi."
Praegu pole pühendumust ega rasket tööd
Ja nüüd, kui kõike eelnevat kokku võtta, ongi vastus küsimusele, miks saab tulevane superstaar tegijaks juba verinoorelt: staar saab staariks hetkel, mil pikkus täis kasvab ja kael kandma hakkab, kõik muu on seks hetkeks juba olemas – loomupärane anne, järeleandmatu vaim, mängumehe hing, mitmekülgselt treenitud keha, tahe ja oskus tööd teha, tundide, päevade, kuude ja aastatega omandatud tehnika ning suur soov staariks saada.
"Ma ei mõista korvpallureid, kel on kõik kehalised eeldused olemas, et maailma tippu pürgida, kuid kes rahulduvad Eesti liigaga," tunneb Tammiste tõsist kahetsust. "Mitmed meie poisid võiksid mängida kas just NBAs, aga Hispaanias kindlasti, ja teenida kordi rohkem raha, aga vinduvad siin."
Levkoi: "Mis konkurents siin Eestis... Meil on meistriliigas kaheksa meeskonda, kus sa saad platsile, et tegusid teha. N. Liidu ajal pidid mahtuma Eestis tosina parima sekka, muidu polnud sind korvpallurina olemas."
Salumets: "Praegu pole pühendumust. Tippsport pole kerge töö, aga kes see ikka tänapäeval rasket teha tahab."
Levkoi: "Vaatad, noorteliigas on vingeid poisse, kes võiks kaugele jõuda. Ent pelgalt kolme-nelja trennikorra pealt nädalas ei jõua nad kuhugi."
Sokk: "Tahe on kõige tähtsam. Soov pingutada, suur eesmärk silme ees. Aga enamasti tullakse trenni, tehakse tilu-lilu, et küll ma hiljem arenen. Liiga kiiresti saabus meile heaoluühiskond, spordis ei nähta väljundit, kuigi just tippsportlased teenivad miljoneid."
Tammiste: "Selle taha ei saa küll peitu pugeda, et Eesti tase on madal ja siin ei arene. Meil on Balti liiga. Ole mees ja näita leedulastele-lätlastele koht kätte."
Ühest küljest hämmastav, teisest küljest kahju, kuid võrreldes Läti ja Leeduga oli Eesti korvpalli lähtekoht pärast N. Liidu lagunemist sama.
Praegune seis: leedulasi mängib NBAs mitu, lätlasi üks, eestlasi null. Euroopa klubid on leedulasi täis, lätlasi mängib seal kümmekond, eestlasi kaks – eakas Tarmo Kikerpill ja Vene.
Viimati muutis TDK, 15 Sept 2008, 17:06, muudetud 1 kord kokku.
Žukauskas pikendas Žalgirisega lepingut aasta võrra
17.09.2008 17:48
Leedulasest korvpalli keskmängija Eurelius Žukauskas pikendas Kaunase Žalgirisega veel aasta võrra oma lepingut.
35-aastane kunagine Leedu koondislane võitis eelmisel hooajal Žalgirise ridades nii Balti liiga võidu kui Leedu meistritiitli.
Euroliigas mängides olid mehe näitajad 20-s kohtumises keskmiselt 3,6 punkti, 4,4 lauapalli ning 1,3 blokeeringut mängust.
17.09.2008 17:48
Leedulasest korvpalli keskmängija Eurelius Žukauskas pikendas Kaunase Žalgirisega veel aasta võrra oma lepingut.
35-aastane kunagine Leedu koondislane võitis eelmisel hooajal Žalgirise ridades nii Balti liiga võidu kui Leedu meistritiitli.
Euroliigas mängides olid mehe näitajad 20-s kohtumises keskmiselt 3,6 punkti, 4,4 lauapalli ning 1,3 blokeeringut mängust.
-
pakikas
Rock kaalub teise grusiini palkamist
Tartu Ülikool/Rockiga tahab liituda NBA-sse valitud grusiin Viktor Sanikidze (pildil paremal), praegu Gruusia koondisega EM-valikturniiril osaleva 22-aastase Sanikidze huvi Rocki vastu äratas kaasmaalane Giorgi Tsintsadze, kes alustab peagi Tartu meeskonnas kolmandat hooaega.
Mullu vigastusega rivist väljas olnud 203 cm pikkune ääreründaja otsib endale uut klubi ja FIBA EuroCupil poolfinaali jõudnud Rock tundus talle isuäratav maandumispaik, kirjutab sportnet.ee
Reklaam
„Sanikidze on teinud oma pakkumise, mida kaalub ülikoolimeeskonna juhtkond,” ütles Rocki mänedžer Meelis Pastak. “Kui saan loa tema palkamiseks, jätkan läbirääkimisi.”
Sanikidze valiti 2004. aastal NBA-sse ning valija Atlanta Hawks kauples grusiini mängijaõigused kohe San Antonio Spursile. Maailma kõige tugevamas korvpalliliigas pole ta siiski siiani mänginud.
Hooaegadel 2003 — 2006 mängis Sanikidze Prantsusmaa meistriliigas Dijonis. Siis liitus Madridi Estudiantesiga, kuid jalavigastus katkestas hooaja ja lepingu.
Ilmselt on Sanikidze värbamisel põhiküsimus, kas Rockil jätkub tema palkamiseks raha. Ülikooli akadeemilise spordiklubi juhi Riho Illaku sõnul kavandatakse meeskonna hooajaeelarveks 17 miljonit krooni. Kõige kõrgemat palka, eeldatavalt poolteist miljonit krooni tuleb maksta aastaid Euroliigas pallinud USA keskmängijale Tanoka Beardile.
Sanikidze on B-divisjoni EM-valikturniiril kolm võitu saanud Gruusia koondise üks põhitegijaid.
Tartu Ülikool/Rockiga tahab liituda NBA-sse valitud grusiin Viktor Sanikidze (pildil paremal), praegu Gruusia koondisega EM-valikturniiril osaleva 22-aastase Sanikidze huvi Rocki vastu äratas kaasmaalane Giorgi Tsintsadze, kes alustab peagi Tartu meeskonnas kolmandat hooaega.
Mullu vigastusega rivist väljas olnud 203 cm pikkune ääreründaja otsib endale uut klubi ja FIBA EuroCupil poolfinaali jõudnud Rock tundus talle isuäratav maandumispaik, kirjutab sportnet.ee
Reklaam
„Sanikidze on teinud oma pakkumise, mida kaalub ülikoolimeeskonna juhtkond,” ütles Rocki mänedžer Meelis Pastak. “Kui saan loa tema palkamiseks, jätkan läbirääkimisi.”
Sanikidze valiti 2004. aastal NBA-sse ning valija Atlanta Hawks kauples grusiini mängijaõigused kohe San Antonio Spursile. Maailma kõige tugevamas korvpalliliigas pole ta siiski siiani mänginud.
Hooaegadel 2003 — 2006 mängis Sanikidze Prantsusmaa meistriliigas Dijonis. Siis liitus Madridi Estudiantesiga, kuid jalavigastus katkestas hooaja ja lepingu.
Ilmselt on Sanikidze värbamisel põhiküsimus, kas Rockil jätkub tema palkamiseks raha. Ülikooli akadeemilise spordiklubi juhi Riho Illaku sõnul kavandatakse meeskonna hooajaeelarveks 17 miljonit krooni. Kõige kõrgemat palka, eeldatavalt poolteist miljonit krooni tuleb maksta aastaid Euroliigas pallinud USA keskmängijale Tanoka Beardile.
Sanikidze on B-divisjoni EM-valikturniiril kolm võitu saanud Gruusia koondise üks põhitegijaid.
Sai ka ennem loetud, väga hea oleks kui eestis on sellist tüüpi mängija, keda on tahtnud ka NBA meeskonnadpakikas kirjutas:Rock kaalub teise grusiini palkamist
Tartu Ülikool/Rockiga tahab liituda NBA-sse valitud grusiin Viktor Sanikidze (pildil paremal), praegu Gruusia koondisega EM-valikturniiril osaleva 22-aastase Sanikidze huvi Rocki vastu äratas kaasmaalane Giorgi Tsintsadze, kes alustab peagi Tartu meeskonnas kolmandat hooaega.
Mullu vigastusega rivist väljas olnud 203 cm pikkune ääreründaja otsib endale uut klubi ja FIBA EuroCupil poolfinaali jõudnud Rock tundus talle isuäratav maandumispaik, kirjutab sportnet.ee
Reklaam
„Sanikidze on teinud oma pakkumise, mida kaalub ülikoolimeeskonna juhtkond,” ütles Rocki mänedžer Meelis Pastak. “Kui saan loa tema palkamiseks, jätkan läbirääkimisi.”
Sanikidze valiti 2004. aastal NBA-sse ning valija Atlanta Hawks kauples grusiini mängijaõigused kohe San Antonio Spursile. Maailma kõige tugevamas korvpalliliigas pole ta siiski siiani mänginud.
Hooaegadel 2003 — 2006 mängis Sanikidze Prantsusmaa meistriliigas Dijonis. Siis liitus Madridi Estudiantesiga, kuid jalavigastus katkestas hooaja ja lepingu.
Ilmselt on Sanikidze värbamisel põhiküsimus, kas Rockil jätkub tema palkamiseks raha. Ülikooli akadeemilise spordiklubi juhi Riho Illaku sõnul kavandatakse meeskonna hooajaeelarveks 17 miljonit krooni. Kõige kõrgemat palka, eeldatavalt poolteist miljonit krooni tuleb maksta aastaid Euroliigas pallinud USA keskmängijale Tanoka Beardile.
Sanikidze on B-divisjoni EM-valikturniiril kolm võitu saanud Gruusia koondise üks põhitegijaid.
Ma küll otseselt ei arva seda, aga ma arvan, et see tuleb sellest, et Rocki leegionärid on rahvusvahelisel tasemel tõestatud mehed. Ütleme nii, et Sanikidzet(Ilmselt vale kirjapilt) ja Beardi teadsin ma juba enne seda hooaega, aga näiteks meestest nagu Josh Pace ja John linnehan(Ilmselt vale kirjapilt) polnd küll midagi kuulnud, Foxist olin selle dopingu kohapealt kuulnud. Arvan, et see võib tulla sellest.#7 kirjutas:natuke offtopic on, aga maei saa üldse aru miks te arvate, et meie leegionärid kehvemad on kui Rockil ? :S
(Y)
Ma nimetaksin ennast lihtsalt korvpallihuviliseks... vanasti olin jah Kalevi fänn ja tartu meeskondi ei sallinud absoluutselt, aga kui mu lemmikmängija (Kullamäe) Rock'i läks ja Kalevis nüüdseks juba kaks aastat kestnud jama pihta hakkas siis seis veidi muutus... balti liigas ja eurosarjades elan kaasa mõlemale eesti klubile, Kalevi kodumängudel karjun ikka kalevi poolt, aga noh... ütleme nii, et kui ka Rock meid võidab, siis pisaraid ei vala ja vihaseks ei saa.
Ja mu retoorilist hüüatust finaalseeria kohta võtkegi sellena, mingi selgeltnägija ma ju pole, AGA, praeguse seisuga on Rock minu meelest favoriit, kuid sinnani on ju veel üle poole aasta aega, nii et seis võib veel mitu korda kardinaalselt muutuda.
Ja miks Rock minu meelest favoriit on? Vaatame liinide kaupa:
meil pole ühtegi tsentrit, Rock'il on hea põhitsenter (Beard) ja talle korralik vahetus (Allingu)... Küll Kalev kellegi ikka korvi alla leiab, selles ma väga ei kahtle, aga mis tasemega mehe? Ja kes talle vahetust andma hakkab?
enne uue grusiini tulekut oleks ma ääremängijate osas andnud väikese eelise kalevile: Kangur, Keerles, Arbert, Fox, Pace peaksid Rocki meestest Talts, Doronin, Kullamäe, Paade paremad olema... nüüd aga on tartlastel kasutada noor mängija, kes on juba sisuliselt NBA's sees olnud... nii kõrge tähelennuga mehi meil vastu panna pole, seega seis võrdsustub, kui mitte ei pöördu napilt Rock'i kasuks
tagaliinid on klubidel suhteliselt võrdsed: Tsindatze, Tein ja Leppik versus Linehan, Kriisa ja Sokk
treeneripingid... ma usun et samuti suhteliselt võrdsed, eelmine aasta jäime Maticiga ikka kohutavalt alla, kuid Vucinic on oma senise karjääri jooksul suhteliselt edukas olnud, nii et temast ma ootan Kalevi uutest meestest vaat et kõige rohkem
Ühesõnaga... muudes osades on meeskonnad minu meelest suhteliselt võrdsed, aga korvi all on praegu seis väga masendav... ja nagu me koondise näite varal just nägime, siis ilma korraliku tsentrita lihtsalt ei saa.
Loodan et nüüd saate minust veidi paremini aru.
Ja mu retoorilist hüüatust finaalseeria kohta võtkegi sellena, mingi selgeltnägija ma ju pole, AGA, praeguse seisuga on Rock minu meelest favoriit, kuid sinnani on ju veel üle poole aasta aega, nii et seis võib veel mitu korda kardinaalselt muutuda.
Ja miks Rock minu meelest favoriit on? Vaatame liinide kaupa:
meil pole ühtegi tsentrit, Rock'il on hea põhitsenter (Beard) ja talle korralik vahetus (Allingu)... Küll Kalev kellegi ikka korvi alla leiab, selles ma väga ei kahtle, aga mis tasemega mehe? Ja kes talle vahetust andma hakkab?
enne uue grusiini tulekut oleks ma ääremängijate osas andnud väikese eelise kalevile: Kangur, Keerles, Arbert, Fox, Pace peaksid Rocki meestest Talts, Doronin, Kullamäe, Paade paremad olema... nüüd aga on tartlastel kasutada noor mängija, kes on juba sisuliselt NBA's sees olnud... nii kõrge tähelennuga mehi meil vastu panna pole, seega seis võrdsustub, kui mitte ei pöördu napilt Rock'i kasuks
tagaliinid on klubidel suhteliselt võrdsed: Tsindatze, Tein ja Leppik versus Linehan, Kriisa ja Sokk
treeneripingid... ma usun et samuti suhteliselt võrdsed, eelmine aasta jäime Maticiga ikka kohutavalt alla, kuid Vucinic on oma senise karjääri jooksul suhteliselt edukas olnud, nii et temast ma ootan Kalevi uutest meestest vaat et kõige rohkem
Ühesõnaga... muudes osades on meeskonnad minu meelest suhteliselt võrdsed, aga korvi all on praegu seis väga masendav... ja nagu me koondise näite varal just nägime, siis ilma korraliku tsentrita lihtsalt ei saa.
Loodan et nüüd saate minust veidi paremini aru.
-
eelmine